Naga yimten ken o nübortemi meteta latettsüla : Imchen

Dimapur, Aug. 06 (TYO) : Naga yimten jenjang latettsü atema India sorkar o NSCN-IM na tsüngda jembiba ken o ji kechiar memetetdaktsüba ajanga Naga nunger terata nung lir, saka tang mapangba ya Naga nunger yimten alizüng ka atongtsü asoshi mapang agi atonger amai sayur, anungji Naga nungertemi shisatsü agi yaria nungittsüla ta tanü sangdong ka nung MLA Wb.Imkong L Imcheni metetdaktsü.
Naga yimten ken o jembirtemjia meimchir dang anungji Naga nunger ajaki agizüktettsüsa telemtetba ken o bener arutsü asoshi Naga nungertemi parnok den shisatsü tajung agüja yariteptsüla ta paisa ashi.
Wb.Imkong L Imchenisa ato kilonser Wb.Narendra Modi nem tenüngsang agüja ken o ka ashidang, pa ato klionser kümer küma anata mejungaka, Naga yimten tebilemtsü ajak kokteta kanga junga anir aruagi ken o jembia aotsü tongtibang tamendakdak onük renembaji takok tuluka asütsü ta metetdaktsü.
Atangji, tang tashibo parnok tsüngda terenemba ken o kecha memetetdaktsü asünungji, tebilemba ajunga agi parnok tsüngda tebilemtsü ken o tatembang küma latettsü asoshi jenjang ka agia tenzüker asütsü ta dang angatetter ta paisa metetdaktsü.
Taküm küm May ita nung Khonoma nung NSF lokti mongdang alidang, R.N.Ravii Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi ‘Pan Naga’ tentet ka alitsü indang bilemer ta ashiba ken o asenoki bilemtettsüla ta MLA Imkongisa metetdaktsü.
Naga nungertemi parnoki mulungba nung parnok yimten lateta onüba tejangraba aser temetenji United Nations tashi nung meteta lir. Taoba küm 70 tsüngda Naga yimten temeten asoshi taküm tenla tulu agütsüogo aser India tsütsüa takoksa tulu nguogo, ajisüaka tang India sorkar o NSCN-IM na tsüngda ken o latetyonga ao tenzüktsü asoshi tangatettep kati arutetba atema parnok ajak tenüng asangtsü tim ta paisa metetdaktsü.
NNC lenir Angami Zapu Phizo (A Z Phizo) ajanga Naga nunger ajak longjemdaktsü aser Naga yimten nüjiso asoshi 1951 küm Plebiscite ayongzüka agir külen mezüng Indian General Election 1952 aser 1957 küm agiba nungbo Naga nungertemi shilem magi. Ibaji Naga yimten tamendakdak liasü. Ajisüaka, tesülen Naga nunger kari tiyongtsü nung iagi Naga People’s Convention ayongzük aser ibaji ajanga India den 16 Point Agreement yanglur Nagaland state aküm. Ajisüaka tanü tashi Nagaland state akümba agi Naga yimten tebilemtsü tatembang mekümdaktsütet timtema arur ta MLA Imkong L Imchenisa metetdaktsü.