Naga yimten tebilemtsü takümsa latettsü imlar : P.B.Acharya

Dimapur, June 12 (TYO) : Naga yimten tebilemtsü ya yaktasa latetter külen Nagaland nung terenlok mapa sadema inyaktettsü imlar ta Nagaland & Assam angh, Wb.P.B.Achayai metetdaktsü.
Yashi Honibar nü yangi Dimapur nung osangbenertem den jembidang, ” India sorkar o NSCN-IM na August 3, 2015 anogo nung tangatettep ken o ka renembaji tongtibang maparen ka lir aser ibaji ajaki pelashishia agizüktsüla. Iba jagi asenok timtem mapang ya tesüiba mapang ka dang kümadoktsü. Ibai asenok ajak asoshi teti atema telemtetba tajung kati arutsü atema yariteptsü mapang tajung ka lir,”ta angh-isa metetdaktsü.
Süra August 3, 2015 anogo nung NSCN-IM aser India sorkar na tsüngda renemba ken o nungji kechi shia lir ta osangbener kati asüngdang dang, ” ni jungabo memetet saka iba terenemba ken o jagi taküm kümsa telemtetba kati arutsü imlar,”ta paisa ashi.
Wb.P.B.Acharya-isa taoba hopta nung NSCN-IM teloki sangdong ka nung Naga nungertem  dang yimten telatetba kati arutsü renema liang ta metetdaktsüba osang nung pelaba o ka ashidang, NSCN-IM sangdong jagi memenui telatetba kati arutsü amai sayur, anungji Naga nunger senso shiai Naga kin asoshi kechi inyaktsüla ta bilemdanga renemtsüla ta metetdaktsü.
Nagaland anghisa küm shia class 10 aser 12 tatidang osang metetdaktsü dang sorkar school-tem nung result majungba asoshi mepelaba metetdaktsü. School Education deparment nung sen aika endoker saka sorkar school nungi class 10 aser 12 nung tanurtem junga mesayutetter. Iba tia ya khen reprangdangtsüla. Ibaji proxy tesayur yokba, nendaka meinyakba aser ochimashiba mapatem ajanga asütsü ta paisa ashi.
Nagaland nung tetsü oshi renlokdaktsütsü asoshi pai sentong ka yangluba indang ashidang, “ni NAMASTE ta ser Naga nunger tetsü oshi renlokdaktsütsü asoshi sentong ka tenzükogo. NAMASTE tetezü N=Nagaland, A- Arunachal, M= Manipur, A= Assam, M=Mizoram & Meghalaya, S=Sikkim aser E=EAST) lir ta paisa metetdaktsü. Iba NAMASTE sentong ajanga SNDT Women  University, Mumbai; Mumbai University; Manipal University, Karnataka; Delhi University, Delhi; Symbiosis International University, Pune; NITTE University, Mangalore aser North East nung aliba University-tem nung Northeast nung kin balalai jembiba tetsü oshitem sayutsü ta angh-isa metetdaktsü.
Iba sentong nung Nagaland nungia mezüng Mumbai University nung Angami oshi sayutsü jembia lir aser iba sülen  tanga oshi ka khen, ka khen ta sayuyonga aotsü ta P.B. Acharyaisa metetdaktsü.
Ano, paisa Myanmar arrtsülen Naga nungertem yaritsü atema mozü ki aser school lapokja anepalutsü atema Art of Living Center, Bengaluru tentetsang Sri Sri Ravi Shankarji den jembia lir ta metetdaktsü.
Osangbener kati pa dang Art of Living Center lapoksang Sri Sri Ravi Shankar yabo tamangba yimsü amangbaren asünungji, Nagaland nungbo mapettsüa akok ta asüngdang dang, ” masü, Art  Of Living ya tamangba yimsü tsütsü masü saka nüngdakba purtem yariba rejuang ka lir,” ta anghisa metetdaktsü.