Naga yimten telatetba anasai arudagi : CM Zeliang

Naga yimten telatetba anasai arudagi : CM Zeliang

August 24, 2016 nü Kohima nung NPF CEC Meeting nung (abelen nungi) NPF President Dr. Shurhozelie, Chief Minister T R Zeliang, Secretary General KG Kenye, Home Minister Y. Patton aser PHE Minister Tokheho Yepthomi nungertem agiba noksa ka angur.

Kohima, Aug 24 (TYO) : Naga yimten tebilemtsü latettsü asoshi anasai arudagi, anungji Naga nunger ajaki olulu aser tamajung tsütsü bilemba nem mekokdaktsüi tajung tsütsü dang bilema atadaktsüner ta tanü Bodbar nü NPF senden ka nung jembidang Nagaland Chief minister, Wb.T.R.Zeliangi metetdaktsü.
“Tamalen dang nungi tangsa tanaba aser tajungba Naga yimten latettsü asoshi mapang ka arudagi, anungji tamajung mebilemi asenok ajak asoshi tajung telatetba ka arutsü bilema lidi ,” ta Zeliang-isa metetdaktsü.
Taoba küm August 3 nü India government o NSCN-IM na tsüngda Naga yimten latettsü asoshi ‘framework agreement’ yangluba nungi tenzüka mapa tajung aika ataloka arudagi aser item rongnung Nagaland nung otsüsütsüsa opposition maliba government akümba ya asütsü ta paisa metetdaktsü.
Nagaland assembly nung opposition kata malitsüsa Congress telok nungi MLA 8, JD(U) nungi ka aser NCP nungi ka ta NPF nung adenbaji Naga yimten tebilemtsü ken o ya yakta koka jembidaktsünüba agi inyakba mapa ka liasü ta paisa ashi.
” Tang tashi telatetba ka dangi maruaka, onoki inyakba mapa amajokbo masü,” ta paisa ashi.
T.R.Zeliang-isa par telok dang tamalen alir aser tang arua adener ajak ka küma longjemer, joko taruba election nung takok angutsü meranga inyaktsüla ta tayongzükba ka agütsü.
Nagaland nung municipal aser town council nung tetsürtem nem menden 33% shiteta yutsüba ya kanga junga bilemdanger lemtetba ka lir, anungji iba telemtetba nung ajemdaker takümsa municipal election agitsü ta Chief minister-isa metetdaktsü.
Nagaland nung Municipal Act ya 2001 küm latet aser 2006 küm khen yanglushi, ajisüaka kari kanga sashia anemba ajanga taoba küm ter tashi municipal election meliteti aruogo. Iba jagi asenok kanga akoksar, kechiyong Urban bodies atema state-i senotsü marur, iba jagi tetsürtem nema yimten nung shilem agitsü atema moangka agütsür municipal election agitsü lemtet ta paisa metetdaktsü.
Municipal election nung tetsürtem nem 33% agütsüba agi Naga nunger sobaliba meraksar, kechiyong Naga nunger sobalibajibo linük temzüng arla 371 (A) agi wazüka yua lir aser municipal election agiba ajanga yimtak putu menden nung mekongshitsü ta T.R.Zeliangisa metetdaktsü.
Nagaland nung town renloka aotsü atema government-i ali alitsü lemtetogo, ajisüaka town nung ali kiburtemi timtem agütsüra terenlok mapa meinyaktettsü ta paisa ashi.
Ano, Chief minister-isa ashiba agi, Nagaland nung National Highway tasen ka Assam nung Bihupur nungi Mon town tashi kilometer 71 India government-i agizükogo aser iba mapaji tenzüka inyaktsü atema National Highways and Infrastructure Development Corporation (NHIDCL)-i Detail Project Report (DPR) yanglutsü.
Ano, iba denji center-isa NH-702 Changtongya-Longleng-Longching-Mon-Lampa-Tizit agizükogo aser ano Mon – Tamlu lenmanga Special Accelerated Road Development Project (SARDP) kübok inyaktsü asoshi Supreme court nungi mapa reprangtsü nisung shima telemtetba agiogo ta paisa ashi.
Tizit nungi Khelma (Peren) tashi Nagaland Express Highway yanglutsüba mapa ya SARDP ajanga inyaktsü aser ano NH tasen ka Dimapur nungi Tsemenyu- Pughoboto- Aghunato aser Shamatore ajanga Pangsha tashi yanglutsü approve süogo ta Chief minister-isa ashi.

You must be logged in to post a comment Login