Naga yimten yakta latettsü akok: RN Ravi

Kohima, January 17 (TYO): India sorkar aser Naga yimten teloktem tsüngda olemtep takok ngua tembangogo ta Hokolbarnü Nagaland governor RN Ravi-i ashi.
Yimjung olemtep takok ngua tembangba sülen Naga nungertemi yimten latetba mapang ka yakta ajurutsü akok, ta paisa shisem.
13 buba Nagaland Legislative Assembly indang session pungububa nung jembidang RN Ravi-i iba osang metetdaktsü.
Iba olemtep nung sendaktepa alir ajaki nendaka, tarutsü dak rangloker aser angateta yaritepba atema Centre sorkari ajak dang pelaba metetdaktsüogo, ta pai ashi.
“Maneni, iba yimjung maparen nung sendaka alir ajaki telongjem aser ka ta asüba tangatetba nung, Naga yimten latettsüba nung yariteptsü ayongzüker” ta Governor Ravi-isa metetdaktsü.
“Talisa, iba maparen nung kin hohotem, lokti tentettem, arogotem aser civil society temi kanga yaritepogo, aser iba ajanga telok balala tsüngda tetsükdaktsü melii olemteptetogo. Iba mapa tajung atema nenok ajak dang pelar” ta paisa shisem.
Governor Ravi-isa Nagaland den kidanger state sorkartem aser nübortem dang, iba yimjung maparen takok ngua tembangtettsü atema angatettepa yariteptsü mepishia metetdaktsü.
Citizen Amendment Act 2019 atema olen ka jembidang “iba Act ajanga tangalen nungi arurtem ajanga Nagaland nung lisopurtemi timtem ajurutsü ta tsübua bilem. Iba atema state sorkari Centre dang Arrla 371A kübok Nagaland-i special status ngua aliba osang metetdaktsüogo” ta Ravi-i ashi.
Nagaland nung Bengal Eastern Frontier Regulation 1873 kübok Inner Line Permit (ILP) benoka aliba ajanga, Nagaland nung CAA benoktsü atema lenmang kecha mali. State sorkari iba atema December 9 nü telemtetba ka agiogo aser ibaji Dimapur district ajungalen ILP benoktsüba lir, ta Governor-isa metetdaktsü.
Sorkari state nung aliba lisopurtem indang temetentem aser maitsü kümzük ayutsü atema nangzüka lir aser iba dak sendakba nung Register of Indigenous Inhabitants of Nagaland (RIIN) yanglutsü atema sorkari telemtetba agiogo, ta paisa ashi.
RIIN yangluba ajanga Nagaland nung lisopurtem dang masü saka non-indigenous nisungtem jangjatsü. Iba ajanga ILP maparen tiptema inyaktettsü, ta Ravi-isa shisem.
Telok aser nisung aikati RIIN maparen dak sendakba nung tashishitsü mesüra tasüngdangba aika adokba ajanga sorkari commission ka tenteta onüktem reprangshimtsü mapa nungloktsüogo. Iba commission-i osang agütsüba sülen Assembly nung benoka olemteptsü, ta paisa metetdaktsü.