November 28, 2018 nü Nagaland Civil Secretariat Complex nung aliba Chief Secretary indang Conference Hall nung Nagaland State sorkar aser 15 buba Finance Commission tsüngda senden amendang agiba noksa angur.
Kohima, Yimpoksüi (November) 28 (TYO): Fifteenth Finance Commission (FFC)-i Nagaland rongsenkettsüng renloktsü atema tangatetba tajung lemsatepogo.
FFC Chairman Nand Kishore Singh-i anir züngsem 8 agi akümba teloki tanü Chief Secretary indang conference hall nung osangbener den jembidang iba osang metetdaktsü.
“FFC-i state tem semdanga arudang Nagaland ya state 14 buba semdanger asütsü. Nagaland atema FFC ya Commission balaka lir, kechiyong FFC nung mezüngbuba zülujang ‘F’ ya ‘Friendly’ ta melener aser “Friendly Finance Commission to Nagaland” ta ajatsü akok. FCC-i Nagaland nung mezüng küm ajungba amungba atema pelar,” ta FFC Chairman-i osangbener dang asayamenüa olen ka ashi.
Chief Minister Neiphiu Rio-i anir state sorkar, political party tem, Naga civil societies, rural & urban local bodies, trade & commerce bodies nunger den yashi nung ajurutepa aruba sülen FFC-i iba osang metetdaktsü.
“Nagaland nung alirtem dak meshitetba sempettem lir aser nenoki Nagaland dang masü saka India indang rongsenkettsüng jenjang ajungkettsü koka lir” ta Nand Kishore Singh-i ashi.
“Onoki Nagaland nung sendaktepa alir ajak den ajurutepa olemtepogo aser state sorkari onok nem formal memorandum ka agütsüogo” ta paisa shisem.
“Onoki Village Councils aser Village Development Boards, lisopur teloktem, trade & commerce aser political party ajak den ajurutepogo aser parnoki tebang agi aser tezüluba nung tebilembatem commission dang shiogo” ta Singh-isa metetdaktsü.
Nagaland-i tongtipang wadangtem- human resource development, literacy jenjang, kinü tanur aser tetsütem tasütsü nungi kümzükba maparen tajung aika inyaktetogo aser itemji national average dang nungi temaba jenjang nung lir. Nagaland nung sorkartemi mapa tajung inyaka arur aser talisa Horticulture tsütsü kappa tajung inyaktetogo, ta paisa ashi.
Village council aser VDBs den ajurutepa sensaksemdang Nagaland nung ali rongsen communitisation indang onük jembi aser iba ya inyakyim khenyongi balaka lir. Nagaland litsü nung 75% ji Forest kübok aliba Commission-i ajitetogo aser iba ajanga national carbon sync nung teyari tulu agütsür, ta FFC Chairman-isa shisem.
FFC-i Nagaland nung revenue deficit indang onük jungjunga reprangdangtsü aser January 2019 tatemlen tashi nung state sorkar dang nungi osang talila meshisemtsü. State indang specific grants atema cabinet committee-i ULB indang onük bentettsü aser 14th Finance Commission-i lemzüktsüba mapa küma inyaktsü atema merangtsü, ta paisa metetdaktsü.
Sorkari “Terenlok atema Yimjung aser yimjung atema terenlok” ayimba ya yimyim dang masütsü saka mapa küma inyaktsü imlar. Nagaland-i nüngdakbatem atema onoki bilemtgsür aser commission sasep nung jungjunga shisadangba sülen onoki Nagaland atema recommendations asütsü, ta Singh-isa metetdaktsü.
FFC secretary Arvind Mehta-ia ashiba agi, Nagaland nung rongsenkettsüng ajungkettsü atema senotsü anguba maparenji tourism asütsü.
Asüngnep FFC züngsemtemi Touphema Tourist Village semdangtsü aser iba sülen helicopter ajanga Manipur yimtiba Imphal-i aotsü.

You must be logged in to post a comment Login