Kohima, Metsüremi (March) 17 (TYO): Küm 17 tashi Nagaland kübok Tuensang, Shamatore, Pfutsero, Mon, Dimapur, Zunheboto aser Kohima nung sorkar tenzükba mapa balala inyaka aruba sülen tatemsabuba Chief Secretary ama inyaker Pankaj Kumar-i Nagaland toktsür aotsü.
Pa ya deputation nung tangalen oa liasü saka tanaben Rongjui (September) 2014 nung Nagaland-i aru aser Metsüremi (March) 1, 2015 nü Chief Secretary inyaktsü shima liasü.
Tang pai iba menden toktsür Delhi nung Additional Secretary inyaktsü atema aoer. Pankaj ya Union Ministry of Electronics and Information Technology nung Additional Secretary inyaktsü shimtet.
Tesüiba küm asem tashi Chief Secretary inyakbaji maongka ka aser tayongzükba ka ama liasü, ta tanü pai tepila o jembidang ashi.
Rongjui (September) 2014 nung pa Nagaland-i tanaben meyipa arudang chief secretary inyaktsübaji meimla. Nagaland nung tensa tamajung ka nung pai Chief Secretary inyak aser iba mapang timtem aser khuret jenti ajurua liasü, ta Pankaj-isa ashi.
Tebilemtsü ajuruba ken o tem rongnung Metsüremi (March) 5 nü Dimapur nung nisung ka tepsetba, ENSF-i lungkak aitba, sorkar menden aiben melentepba, NCSA, RMSA, SSA, Hindi teachers, CANSSEA, PCC aser ano tanga teloktemi lungkak aitbatem liasü, ta paisa shisem.
Nagaland nung ken o tulutiba ajuruba rongnung ULB election anema lungkak aitba liasü. Ano ‘Solution, not election’ indang onük nunga pai timtem ajuru aser Metsüremi (March) 5 tatalokba ajanga telok mazüoktetba ——
“Lungkak aitba sentong balala agiba ajanga telok balala indang taginübatem aser tashi maittem asenoki metetogo. Asenoki parnok dang nungi angazüktsüla aser loktiliba ajungtsü atema sorkar ketdangsübaren tashi itshitsüla,” ta Pankaj-isa ashi.
Pai Chief Secretary inyakba mapang Nagaland state indang putiotsü nung tongtipang mapa pezü inyak aser itemji Externally Aided Project 4 anguba liasü. Tongtipang project pezüji World Bank-i teyari agüja Nagaland Health Project, IFAD-i teyari agüja Climate Resistant High farming, JICA-i teyari agüja Nagaland Forest management Project aser Biodiversity Conservation in Community Conserved Areas lir ta paisa metetdaktsü.
Pankaj Kumar-isa sorkar ketdangsübaren atema tongtipang teinyaktsüji aser tebilemtsüji lenmang, power aser water supply atema lir. Item wadang asoshi teinyaktsü aika lir aser künü anogo alizüngtem tongteta inyaktsü imlar, ta metetdaktsü.
Paisa, senior officers aser staff dang pelaba aser talisa chief secretary indang office nung staff temi anibelem arema aser mapa talila inyakba atema tenüngsang agütsü.
Iba sentong nung Additional Chief Secretary & Finance Commissioner, Temjen Toy-i sorkar tenüng nung o jembi aser IAS Association, IPS Association, IFS Association, NCS Association, NPS Association o NSS Association nungi teshimtet nübotemia o jembia liasü.
Maneni directorate tem tenüng nung Director SIRD Asenla Jamir, district administration tenüng nung DC Tuensang Jamithung aser Grade-IV Association züngsem kati o jembi.
You must be logged in to post a comment Login