Nagaland tezüknem agi süngogo, merüktettsü mapang tongogo

Dimapur, June 09 (TYO) : Nü mulung, shisatsü aser nü ajak agi Tsüngrem meimang ta anogo 40 asentenshi sentep sentong tenet buba nung Kumtila Subo-i ojembitsü tenzükdang sentepa alirtem ayongzük.

Iba asentenshi sentong nung o jembitsü atema asüngdangdang ‘Ni tashi angatsüla’ ta mezüng kü mulungjangi aru aser tanabuba nung ni o jembiba sentep nung sentepertem temoatsü angutsü sarasadem, ta ashi.

La arishi küm 18 asüba mapang Tsüngrem nem taküm bendanga agütsüba ajanga tanela nung ajangzükba dang masü saka shi temang khenyongi melenshi aser iba temelenshi ajanga kü jak nung aliba tepela ngua kinunger aser tembartem kanga pelatep, ta lai ashi.

“Ni kü taküm kuli ashitsü tenzükdang yongi Tanela Temeshi alutsü tenzük aser kü medemertem dak kongshi” ta lai ashi.

Lai ajuruba nisung ajak den lai la dak atalokba taküm kuli lemsatep aser item rongnung lar kiyonger mozü aser yi lartema dena lir. Tangari la dang item nisungtem anasa maotsüsa ashi, ajisüaka Arogo-i mayimjemba mapa lai inyaktsü temulungtetba tulu nung lai item nisungtem den ajurutepa Tsüngrem kuli asü, ta Kumtila Subo-i ashi.

“Tan asentenshi sentong ya asen taküm kuli ajanga tenzüktsü,” ta lai metetdaktsü.

“Khenü anogo kü den medemer ishika ozü Partor dangi oa sarasademdaktsü aser kü taküm kuli lemsateptsü asüngdang. La Tsüngrem O tsütsü anogo tasen aser la taküm kuli ashitsüba dak alaka tanga o kecha ashitsü maliasü. Ajisüaka lai arogo netsüng 150 aliba, lar arogo nung kodang la taküm kuli lemsatep, iba Arogo nung langka atalok. Pei chirnürtemi sabang nungi kuli asütsü tenzükba ajanga tsüraburtem sentepi arutsü tenzük. Aji oda süaka nüburtemi ni yimsü tasen benoker ta kanga nüngnüngtep, kechiba süra iba ama kuli agütsütepbaji parnok atema yimya tasen liasü. Saka Tsüngrem tenung sangdi, item nisungtem jia dena kümzükogo. Ibaji asentenshi lir,” ta lai ashi.

Tetsükdangtsü aser tebilemtsütem ajuruba atema ni pela bilemer kechiba süra itemji ajanga ni Tsüngrem den tesentaktep tajungba akümer, ta lai pela ashi.

Tsüngremi kü dang mozü aser yilar tem den ajuruteptsü tetuyuba agütsü. Item nisungtem tushia amshi nunga melenshir ta shia lai, tasüjak nung o tajung jembiba dang nungibo nenoki meimba adianu, kinunger, tembar aser kiyong kinar akümlidang tushia jembia sayutsüngtep nung tajungba asütsü, ta lai sentepa alirtem ayongzük.

“Tang asenoki anogo 40 nü asentenshi sentong kechiba ayonga amonger ? Asen lima kanga tesembatsüka teshinem menema kümogo…Tsüngremi ibaji merüka shitokner. Alima nung temenen ulura akümba ajanga Yisui asenok atema Pa taküm tenla agütsü. Iba asentenshi mapang shirnokisa Tsüngrem nem pei taküm bendanga agütsüdir Tsüngremi lenmang balalalen nungi parnok ajungkettsü,” ta lai ashi.

“Tanur asem tetsü, Kumtila-i, küm 12 tashi Tsüngremi kü nem shisatsü agüja arur. Ni lanuwa nungi DSP kümnüa bilem aser ni tang Tsüngremi tanela tsütsü DSP kümdaktsüogo, ta telok dang ashi.

Asenoki Tsüngrem atar aser aji shitak, ajisüaka tanübo Tsüngremi asenok asoshi atar. Pai Nagaland kanga meimer aser ibaji ajanga Pastor Wabang den iba asentenshi sentong akatsü jembi. Tsüngremi Nagaland nung temelenshi adokdaktsüner, ta lai shisem.

“Tanü Nagaland nung zünga meteter aika kümogo aser Tsüngremi Mosa amshiba ama item nisungtem temenem den raratsü amshiner. Pai asenok atar kechiba süra Pa tashi asenok nem agütsüner,” ta lai ashi.