Nai Shiba Tenzüktsü Lemtetang

~ Tiatoshi Longkümer.

Tamangba Yimsü aser Alima Yimteren:
Tang India nung Bharatia Janata Party (BJP) teloki aniba National Democratic Alliance (NDA) government-i inyakba rongnung lendong tulutiba kaji alima yimten (politics) aser yimsüren (religion) na meyoktepa benshiba ya lir. Talisa, BJP lenirtemi tejangratiba inyakbaji hindu yimsüren amshia voters bener arutsü merangba ya lir. Atangji, politics aser religion mezü-melangtepba amshiba ya kanga lendong ta India nunger nütsüng jenti agi asateper. Saka iba yimya ya central India nung dang ataloker masü, Nagaland politics nunga iba ya mesüka atalokba asenoki angur.
2018 May nung Nagaland Lok Sabha by-election nübuyim mapang, Nagaland Peoples’ Front (NPF) party president-i May 17 nü Ura Academy Hall, Kohima nung parnok nübuyim tenzükdang yamai shia liasü,
“Naga nungeri hindu yimsü atema vote agütsünüra Tokheho (NDPP) yariang. Saka nenoki Khristan yimsü kümzüka yunüra, Apok Jamir (NPF) nem vote agüjang” (If the Nagas want to vote for Hindus, then they can vote for Tokheho. However, if they want to vote for secularism and for the sake of Christianity, they should then vote for Jamir”).
Kü mulungjang nung tasüngdangba tulutibaji ya liasü: “Mr. Tokheho Yepthomi aser Mr. C. Apok Jamir tsüngda Lok sabha menden atema nübuyim mapa nung Khristan yimsü aser Hindu yimsü amshia nubo ayimtsü kechi nungdak ali?” Süra, tena ya arogo tenüng nung election tokteper asü? NPF party nungi aisang Mr. C. Apok Jamir election akok nungbo paji NBCC mesüra Naga Baptist arogo nung temelenshi kar bener arutsü asü? Mesüra PDA tenüng nung toktepsang Mr. Yepthomi election kokra Naga lima nung hindu nunger tenüng nung akoker asütsü asü? Iba ama tasüngdangba aika kü mulungjang nung bilema liasü. Iba by-elction toktepba nung candidate anapronglaji arogo tamangbaren tsütsü mesüra Naga nunger tanelaren nung kecha balaka shilem mali. Tenaprongla India yimtenren menden atema nübu ayimerba dang lir. Ano tanüa kesa election nübuyim tenzüker yimyim ayimdagi. Tesasatsüka, yimtenren lenirtem nübur lenitsü nükla tejangja kecha makai sen aser alima tashi bushitepa nongzütepa asenoki ngudaki. Oda, asen tamangba yimsü ya dena sen agi mela-mela alizüktettsüsa tangaribo ajia alitsü tasa bilemer. Angati sen dang peria agütsürbo Indian politician-temi kechi inyaker iba jiloji aitsü Naga politicantemi renema lir amai dang ajiteter.
Saka India lima nung BJP party-i yimsüren amshia nübu yim (vote) ayimba ama, Naga nunger Khristantemibo meinyaktsüla. Asenok Khristan politican ya hindu politican-tem dang nungi balaka ta sayutsübaji iba ya ka lir. Saka asenoki-a kesa inyakyimji amshira, BJP dang nungi kechi balaka asenoka tajungba ali? Tamangba yimsü dang nungi Naga lima nung tebilemtsü tuluba aika lir aser itemji shisakaa amshia nubu ayimbaji onsara agia tajungba asütsü. Shiba election nung adokdir adokaka pa/laji Khristan tajungba mesüra tamajungba asüba agi adokba mesüra makokba masü. Saka political tensa iba mapang nung kechi tia nung liasü iba jagi bener arutsüba dang lir. Anungji, Naga nunger politican-tem election nübuyim ya tamangba yimsüren amshia masü, saka alima terenlok mapatem indang nung tokteptsü nungdaker.
Baptist Arogo Tamangren Angatetba aser Alima Yimteren:
Baptist arogo tamangren angatetba (Baptist distinctive) nung tongtipang onük kaji, sorkar aser yimsüren benteta ayuba ya lir (separation of State and Religion). Tetenzük nungi, asen tsürapurtem shirnoki Baptist arogo tenzük parnoki sorkar inyakyim den mezüteper tamangba yimsü benshibaji laishiba tesayuba masü ta angatet nung, sorkar aser arogo teka amteper aotsü memelung. Arogo aser sorkar nübur asoshi yaritepa inyaktsü saka kati ka ajempanger mesüra kati ka amokbanger yimsü masütsü. Baptist arogoi angatetbaji, arogo aser sorkar ya railway track ka ama yindongbo ana saka külemi majurutepi dang ana tsüngda nung tetsüngda tasazük shitak keter dang ayu nung ang train junga oteter ta tatishitsü amshir. Aji oda, yimten aser arogoji kati ka amokmeren mesüi aser memeyoktepi pei taotsü lenmang shitak nung jajatsüla. Kodang alima yimten aser arogo yimten meyokteptir idangji Baptist arogobo distinctive samatsü.
Abrahamer Chir Ana-Isak aser Ishmael-nungi Taküm Telemtetba:
Laishiba nung nisunger tebilemba agi Tsüngremer tenangzükba sendong atalokdaktsütsü merangba ajanga putu aika asoshi timtim atalokba tatishitsü tajungtibaji Abraham aser Sara otsü nung angur. Tsüngremi Abram dang, alima ajonga pa ajanga moatsütsü aser pa metsü ajanga kin tulu ka kümdaktsütsü nangzük (Lip. 12: 1-2). Aser item tenangzükba tulu nung Tsüngremi Abram küm 75 tain alidang Haran lima nungi anir apuso. Tamang aser teimla tulu nung Abram aser Sarai Tsüngremer tenangzükba nung kodanga memetetba limai apuso. Saka tajaba nung apusor küm 10 buba nung, tena dangi tetendangba tuluka aru. Lipok 16: 1-3:
“Tang Sarai, Abram kinungtsüi pa nem tanur mesotsü; saka la kilirla Ijiptsür ka tenüng Hagar liasü. Anungji lai pa dang ashi, “Ni tanur masotsüsa Kibubai sot, kü kilirla den nai medemang, ashiko la agi ni tanur angutsüa kar.” Abrami Sarai O ama inyak. Aser lai Haggarji Abram kinungtsü asütsü agütsü. Ibai Abram Kanan lima nung küm ter lir atalok.”
Tsüngrem tenangzükba O tejangja liakasa, kobi meli-i Sarai iba tenangzükba nung tamang makai kümadok. Anungji lai la shisatsü aser tasa ajanga Tsüngremer tenangzükba atalokdaktsütsü sentong tenzük. Lai tebuba Abraham dang ashi, “Ni tanü tashi tanur masoba ya Tsüngremer mapa.. anungji ni ajangabo kecha teimla maka nungji, nai kü nungtem nung (on my behalf) kü kilitsür den medemang. .. “ashiko la agi ni tanur angutsüa kar!” Sarai bilem, lai-sa masoyonga la meyong kilirtsüri asobajibo Tsüngremer sentong ataloktsür asütsü.
Alima yimya nungibo, Sarai inyakbaji kanga tim mapa ama liasü, kechiaser nangzüker asang-sang nung mataloker aser Tsüngremer ola mangashi kümadok nung, lai kechi shisateta tajungtiba inyaker aji shitak ta bilemtsü tim dang. Saka Sarai sangratetba sentongji Tsüngremer tenangzükba mapa masü nung, alatsür Hagar-i asoba Ishmael-ji Abraham aser par kibong asoshi dang masü, saka alima matem tashi tenangzükba kin (promised nation) meinprongtsüsa aser tasüba bener arutsür ka aküm.
Sara aser Abraham ama asen taküm nunga nisung sentongji Tsüngremer sentong kümdaktsür inyakba mapa aika dang alitsü akok. Arogo nunga teimbai mulungbaji Tsüngremer sentong kümdaktsür dang Tsüngremi memulungba mapa jenti inyakya alitsü akok? Atangji, iba ama angatetyim ya aroka bilemdangtsü kanga tongtibang lir. Aiben aseni mulungba dang inyaker sür nung Tsüngrem mulungba kümdaktsüba taitem aiben asenoki benshir. Pa sentong tem jibo Pa mapang shitak nung dang arur sür nung asenoki Pa mapang “matateter” mesüra Pai “nong” ta asübaji aseni magizükteter.
Sarai azüapongba tila ka khen mazüoktetba ajanga iba temenenji lar kidang bena aso, aser kodang iba azüapongba chirji lar kidang tain aküm, iba jabaso jagi kidang timtim agütsü tenzük. Anungji, kidang nungi maridok tashi tenangzükba chir Issak taküm satema aintsü mokoki liasü.
Yakob 1: 14 & 15 nung yamai ashir, “Saka nisung shia kodang pa pei azüabong agi atsüdir, aser mesüzüka odir pa atidanger. Idangji azüabongji kodang mashisa kümdir temenen asor; aser kodang temenenji tain kümdir tasüba adokdaktsür.”
Abraham-er kidang alima shisatsü agi asoba tanur jagi timtim tulu agütsü nungji Sarai Abraham dang ashi, “Iba alatsür aser lar jabaso yokadokang, kechiaser iba alarla jabaso kü chir Isak den senmang maka.” Iba o jagi Abraham kanga mepeladaktsü, kechiaser Ishmaeljia pa chir liasü” ta Lipok 21: 10 & 11 nung angutsü.
Ya junga meteti: asen taküm nung aser lokti nung alartsüri asoba Ishmael aser tenangzükba chir Issak külemi ina tanelar senmang amangtsü tamakoktsü. Jabaso anapronglaji na aser ni nungi jakzükba taküm yimyatem süaka, kabosa ne taküm nungi piladaktsütsü nungdaker itemji meindok tashi asen lima aser kija taküm nung kodanga yimjung malitsü.
Tsüngremer tenangzükba mapang matateti nisung azüapong shisatsü agi bena asoba chir Ishmael kidang nungi aridokang ta ashidang Abraham kanga mepela ta laishiba jagi ashir. Ya mesüka, asen taküm nung Tsüngremer tenangzükba yimya nungi aruba taküm jakla benshitsü dang nungibo, asen azüapong nungi asoba yimya endoktsü tasakba lir. Alima shi-azü nungi asoba yimyajia asen taküm nungi jakzükba yimyatem dang ali nung, item jabo-jari yimyatem endokdang Abraham ama asen temulung mepelar, aseni menungrar aser kanga saka-a bilemer.
Saka Tsüngrem O-i ashir, “Shi aser azü-i Tsüngrem yimli senmang amangtsü makok (1 Kor. 15: 50 ).” Ano Yisui-a ashi, “Shingai-a Kibur ana metenzüktet.”
Na Koba Tsütsü Alitsü Bentetang!
Tesasatsüka, asen Naga nunger lokti aser arogo nung alima azü-apong chir Ishmael mesüdagi. Asen Naga nunger mapa inyakba langbang nung, rongsen bendenba juli nung, libaliroba jakla nung, achi-ajemba yimya nung, leadership style nung, aser kibong tesendaktep nung, alima chir Ishmael-a densema lir? Saka Tsüngremer tenangzükba senmang amangtsü-purtem asoshi,
– memeshiba rongsen aser Tsüngrem nem agütsüba tenla külemi motettsü
– sen agi alizükba mapa-ji Tsüngremi moatsüba mapa ta züngshia külemi mamshitettsü
– alima temesüpba mozü-ji Tsüngremi moatsüba chiyongtsü den meyoktepa achitsü makoktsü
– ne kinungtsü o tenüng majaba tetsür na den külemi na lia motettsü
– jabojari aser nuktapangta yimya aser tasüngtet taküm libaliro ana külemi repteba motettsü
– arasentsür aser chato-wala mozü o Tsüngremer taneptsü sarasadem na kodanga külemi meinyaktettsü
– ochi aser tiyazü na külemi taküm ka nung melitettsü
– asüküm aser ajemalu na külemi motettsü
– politics o tamangba yimsüren na meyoktepa meinyaktettsü
Kabosa asen kidang aser asen taküm nungi aridoktsüla. Tanü nai shiba tenzüktsü aji shimteta doktsü nungdaker. Tanü ya joko decision putu lir, tanü ya joko commitment nung alitsü putu lir, tanü ya joko Tsüngrem den tezüngzüktepba nung alitsü putu lir. Asenok joko mezüpelangtepba alitsüba mapang masü. Asen jakdang tanela rara tulu lir kechiaser Yisu alimai yakta arutsü. Telemtetba agitsü mapang tongogo…Ishmaelji ne senmanger kümdaktsütsü asü? Issakji asütsü? Memenudangsa iba telemtetba agiadokang.