Nisungbosa mekhasettsula !

Kenpiga Nagaland nung aser talisa Dimapur nung nisung khasetba osang mangashii aruba sülen yakonung Dimapur nung Apna Hotel kibur tetsür ka nisung ana arur khasetba osang agi yimti nung alir ajak temulung kanga shimaka kümogo. Taküm küm balaka Nagaland nung senotsü mamshir anungji kibong aika Khristmas amongtsü shisabolu khuret tulu lir. Ajisüaka, Naga nunger atema Khristmas ya kangasa tongtibang asünungji senotsü maka-aka December ka nü nungibo tenzüka Dimapur nungbo Khristmas benjong sübotsü town ajaklen enoka Khristmas mongpu tenzükogo. Iba ama mapang ka nung, koba kuli agi südir süang, nisung khasetbaji mapa tamajungtem rongnung tamajungtiba ka inyakogo. Iba ama nisungi nisung taküm mapayu aser teyanglur Tsüngrem akümmetsübu nisung taküm samatsüba mapaji, atangji, tangar asoshi dang masü saka nisung tepsetertem atemajia kanga tetsübutsüka lir. Nagaland nung mapang talangka nisungi nisung tepseta aruba sobaliba meindokteti nisung taküm aika lalaogo. Tanü itemji bilemdangra, tasürtem rongnung aika tai maketba purtem alitsü. Tai aketertem süaka nisungi nisung tepsetbajibo tai, anungji tai maketba pur tepsetbajibo tai temenen onsara tulu asütsü.Iba tejashi mangyim tia nung Naga nunger kibong aika lir. Tsüngremi dang parnok mulungjang süneptsütettsü. Iba ama tetsübutsü aser tarendaktsü anogotem aika asenoki ajuruogo aser ajanga süiogo. Tangbo, joko, Naga nungertema terabo tangatetba leni arur ama nisung tepsetba osangbo kangabo mangashii alidang, tang nisung khasetba osang jagi asenok mulung mangmanga kümdaktsüogo. Ano, timtem kaji nisung tepsetertemji shirnokar mejangjar, anungji laji kechiba kasetar tejangja ashitsü makok. Iba lendong ya matalokdangbo Dimapur nung alirtem sadoksadoka dang senzüsenponga liasü. Dokan kiburtema akhi ama temulungjang nung tetsübu aser shisabolu melii sadoksadoka dokan nung mena liasü. Ajisüaka, yakonung nisung khasetba lendong ataloker külenbo dokan purtem jak nung tetsübu aser shisabolu jakden dener angur. Joko, town nung Khristmas decoration enokba aser Khristmas ken atenbaa mapet kümogo. Tang amaji town tiyong nung nisung khaseter aoba dena shibaar mejangjatettsüsa alitsübaji, tanü putu nungbo kangasa mashimalu tangar memenepba mapa ka asütsü.Iba jagi tanga yimtitem nungbo dokan aser ki telong nung dang masü saka yimti yimdong nung dena CCTV (camera) enoka lir. Iba jagi dokani arur aser yimdong nung senzür ajak tangoka ayutsü. Asen lima nunga shishilembadak aser office aika nung cctv enoka lir, saka tongtibangbaji yimti yimdong ya ka asütsü. Yimdong nung enoktsübaji sorkar mapa lir, anungji Nagaland ama kodang kechi ataloktsüar memetetba lima aser yimti nung alirtem asoshi kanga rongdak nüngdak süa cctv enoktsüla. Ashi, tang ya Dimapur yimti yimdong nung cctv ji enoka alinungbo nisung tepsetertemji melamelaa putetla.Ano, khen bilemtsübo cctv enoka alinungbo iba amajia meinyakla ta bilemer. Atangji, tang amai asenok alidak yimti nung nisungi nisung khasetba mapa jagi asen lima telongi ludaktsür. Iba ama nisung tepsetba sobalibaji anendaktsütsü asoshi nübortemi ola adoktsüla aser police-tem inyakyima akangshitsüla. Kechisüdir süang, Nagaland nung nisungi nisung tepsetba osangbo alima nem ojang angashidaktsütsüla.  Alima asünungji nisung o nisung na tsüngda mangatettep adoktsü aser aiben jashitsüsa ataloktsü, saka mangatettep aser tejashitep adoka shia nisung tepsetra, nisung ajak tepsettsüsa akümtsü aser tesüsabo nisung khasetsangjia khasettsü. Tang Assam nung ULFA tongti zülur Anup Chetia tepuokdak lir aser pai yashi Assam nungertem dang pai taoba mapang aibelenba asoshi taidok meshia metetdaktsüogo, Pai aibelenba mapatemji pa Bangladesh nung lia sepaitemi mapudang, parnok lenisüba nung ULFA teloki Assam nung nisung aika taküm samatsüba mapatem asütsü. Pai taidok meshir aser Assam nungertemi aser ano tasür kinungertemia pa nem taidok agütsütsüa akok, saka parnoki khasetba aser tepsetba nisungtem tobo shia marutsü. Ibaji asenoki angatettsüla aser nisung khasetba mapa yabo anentsüla.