NSCN-IM-i yimten telemtetba tajung ka bener arutsü

NSCN-IM-i yimten telemtetba tajung ka bener arutsü

Dimapur, August 14 (TYO) : Naga nunger lipok otsü aser tensa dak ajemdaker NSCN-IM-i teti atema aser yimten telemtetba tajung ka bener arutsü ta metetdaktsüogo.
CHQ, Hebron nung 69 buba Naga Nüjiso Anogo amungdang NSCN-IM Ato Kilonser aser Indo-Naga yimten asoshi jembir, Th. Muivah-i ashiba agi, nübortemi aginüba ama temeten lemsateptsü asoshi August 3, 2015 nü telok anaprongla tenangzüktep ka agi.
India sorkar den tangatettep kati aruogo aser iba framework agreement nung telok anaprongla yimjung nung alitsü atema tesentaktep tasen ka yanglutsü maongka agütsür. India sorkari iba tensa asoshi tajung bilema ajemoker süra, asenoki iba amaji inyaktsüsa akümtsü. Telok anapronglai telemtetba ka bener arutsü atema külemi inyaktsü telemtetba agiogo, ta Muivah-isa ashi.
Asen kidanger state tem den onük kar lir aser item asoshi parnok iba olemtep nung dendaktsütsübaji kanga tongtipang lir. Asenok ajak külemi angatetepa inyaktsüla. Iba onük asoshi toktepa meinyaktsü saka yimjung nung asen kidanger state tem dang asen tebilembatem lemsateptsü. Naga nungertem asoshi lendongji India nunger masü saka Tsüngremi mulungba sülen anidaktsüba lir, ta Muivah-isa shisem.
Tanü agiba sentong nung Kilo Kilonser Rh Raising-i Isak Chishi Swu tenüng nung Presidential speech zünga metetdaktsü aser Naga Hoho, Eastern Nagaland Peoples Organisation, United Naga Council, Zeliangrong Baudi NC Hills, Assam, Arunachal chief council, Tirap & Changlang districts, Eastern Naga Students Association, Burma aser GBs Federation nungi tanishirtemi o tatsütsü jembi.
Linük asoshi taküm bendanga agütsürtem tushia ola madoka sarasadem mapang ka agi aser Lotha Senthan Cultural club, Diphupar, Chakhesang, Diphupar o Dimasa, Bamunpukhuri nungertemi shilem balala agi.

You must be logged in to post a comment Login