NSCN (R) MIP-i sangdonger

Dimapur, Luroi/August 29 (TYO): Naga linük nüchiso bushiba maparen ya Asia nung yimtenren maparen tejentiba (küm 70 dak tema) lir, aser iba mapang nung Naga nunger aika azü tokshiogo, ta tanü NSCN/GPRN (Reformation) MIP sangdong ka ajanga metetdaktsü.
“Tesüiba mapang Accord aser tezüngzüktep balala ajanga India-Naga ken o latettsü merangogo, ajisüaka tebilemba matalok. Küm aika raraa aruba sülen tatemsa India sorkari India-Naga mangatettep ya sepai onük ka masü saka yimtenren onük ka lir ta agizük, anungji India-Naga ken o ya military rara ajanga masü saka yimtenren inyakyim ajanga latettsü nüngdak ta ratet. Yamaji NSCN nokdanga aliba agien aser India sorkar o NSCN napronglai ‘Ceasefire Agreement’ agiba sülen temaba jenjang nung yimtenren ken o jembi tenzük. Küm aika yimten ken o jembia aruba sülen tanübo India-Naga yimtem ken o latettsüsa tensa ka nung lir,” ta MIP sangdong nung shia lir.
“Küm aika tepsetba, azü tokshiba aser nüktzü ayimba Naga nungeri ajangshia aruba sülen tangbo (Naga stakeholders ajak densema) ajaki agizüktettsüsa yimten ken o latettsü atema Naga nungeri pei putiotsü aser yimtenren temeden temelung nung yur yimjung azüittsü atema renemer,” ta MIP-i metetdaktsü.
“Yamaji Naga nungeri iba maongka mesüidaktsüi tekaraba nung yimten ken o latettsü atema India sorkar aser NSCN pusemtsüla. Iba ya ajanga region ajunga nung yimjung aliba dang masü saka temaba jenjang nung terenlok alitsü,” ta MIP-isa metetdaktsü.
“Ajisüaka forces kari NSCN ketdangsertem anema inyakba aser raraba sobutsü sopur ceasefire tezüngzüktep alema inyakba reprangteta sasar, aser iba ya kanga tia maka. Iba ya ajanga Naga nunger dang temaitsü tamajung aser osang tai agütsüba dang masü saka India sorkar aser NSCN-i yimjung atema inyakba nunga kongshitsüsa lir,” ta MIP-i metetdaktsü.
“Ano Arunachal Pradesh yimtiba (Itanagar) aser Naharlagun nung NSCN-i sen akhanger ta tai tongloktsüba kanga bulur, aser ibaji onoki mamangteter. Iba ya ochi agi anüngba kisüng masü saka menüngdakba ka lir. Atangji, küm ka tejaklen western Arunachal Pradesh nungi Naga nunger masüba lanur 30-40 shii NSCN nung dennüa liasü, ajisüaka onoki magizük, kechiyong India sorkar aser NSCN na tsüngda ceasefire tezüngzüktep kübok clause ka ajanga, “ceasefire mapang nung NSCN-i military training magütsütsü mesüra nija/telok shinga nema prangpong magütsütsü” shia lir,” ta MIP-i metetdaktsü.
“Tawa osangkaket nung ‘Changlang’ nung lanur ka tepset ta adokba osangji taoksatsü ka dang masü saka jenjang tamajungba kümdaktsüba lir. Tai maket taküm ka tepsetba tatalokba atema onoki sasar aser aitsür. Item ama tepsetba mesüra amokmerenbaji NSCN-i magizüktettsü. Tatalokba tejangja metettsü atema ‘Intensive Internal Inquiry’ ka tuyuogo, aser ozü züngsem kari danga shilem agiba putetra ‘National Azah aser ‘Party Discipline’ kübok temerenshi agütsütsü, ta MIP-isa metetdaktsü.