NSF-i AFSPA atsülangba aitsür

Dimapur, September 27, 2024 (TYO): Ministry of Home Affairs (MHA)-i Nagaland kübok district 8 nung Armed Forces (Special Powers) Act, 1958 benokba aitsür aser magizüker ta Naga Students’ Federation (NSF)-i metetdaktsüogo.

Dimapur, Niuland, Chümoukedima, Mon, Kiphire, Noklak, Phek aser Peren district tem den tanga district 5 kübok police stations 21 nung ita trok atema AFSPA atsülanger ta MHA-i metetdaktsüogo.

“Naga nungeri mapang talangka tashiyim aketba ozüng agientsü takhangba agüja aruaka India sorkari iba lemtet agiba aitsür. Küm aika AFSPA kübok ozü nübortem dak tashiyim aser tim masüba inyaka arur. Iba ozüng ya meimchir temeten anema lir aser ozü lima nung sepaitem nem mapa mashii inyaktsü tashi agütsür” ta NSF-i Hokolbar sangdong ka nung metetdaktsüogo.

Naga yimten tebilemtsü atema olemtep tiptema agia aruaka AFSPA atsülangba ajanga India sorkari Naga nunger taginüba aser temetentem magizükba sayur ta parnoki ashi.

Naga civil society mesüra Naga nung tanishirtem den asüngdangya mesüi maneni “disturbed area” ta züngokba ajanga India sorkari Naga nunger den yimjung aser putepshitsü atema tebilemba maliba sayur, ta NSF-isa ashi.

Naga lima nungi AFSPA agientsü akhanger kechiyong iba ozüng ajanga India nungi Naga nunger balaka senzüka yutsür aser Naga yimten tebilemtsü latettsü lenmang shibangtsür, ta NSF-isa metetdaktsüogo.

Naga nunger ola angashidaktsütsü atema NSF-i ozüngi melaba ama lungkak aittsü aser Naga nunger, civil society organizations aser temeimertemi yariteptsü ayongzüker, ta parnokisa ashi.

NSF-isa United Nations aser sendaka aliba teloktemi Naga lima nung AFSPA atsülanga aruba atema süoki ia bilemtsü mepishir kechiyong iba tashiyim aketba ozüng ajanga Naga nunger tebang agi meshitetba timtema arur, ta parnokisa ashi.