Nübor nüchi kümtsüba

Nagaland nung tang tasenba district, Noklak nung Superintendent of Police, Dr.Pritpal Kaur-i tetsür aluyimertem kar anidena chiyongtsü aser temang asoshi nüngdakba sapon aser tokolak alokba shampoo ama yanglua company nung alepba ama jungjunga aleper ayoktsü tenzükdaktsüba mapaji, pei office mapa dak alia awaa oa nübortem mesensaki anisüngzüka lidaktsütsü asoshi apiteta inyaktsüba mapa tajung ka asütsü. Atangji, district shia nung administration nung asüyonga mesüra police mapa nung asüyonga anogo shia mapa inyaker meinyakma adoker, anungji office mapatem dak alia awaa oa tanga mapa inyaktsübaji mapang madoker aser aikati tebilema mebilemer. Ano, office balala nung tokolak aser lenirsa asüyonga, ajak kasa masü, karibo pei department ajanga nübortem asoshi inyaktsütsü latettsüba sentong dena meinyakner, anungji aiben mapa inyaktsü yokba tesem nunga malir. Ano, karibo nübortem nüngdak reprangteta talila inyaktsütsü melen nübortem asoshi lemzüktsüba shilem dena chitsür. Ano, ketdangser karibo inyaktsünüyonga mashi memetet aser tapiteta mapiteter. Ano, ketdangser aikati mapa teinyaktsü makaji ta ser kecha meinyak kazüa amonger. Ajisüaka, government mapa nung ketdangser, Dr.Pritpal Kaur amaji nübortema meimer aser temetetba meteta lir ta asüba purtemi pei office mapa alema oa awaa oa nübortem shisa tenük lapokja mapa inyaktsü sayuba aser yariba ajanga nübortem nüchi küma jangratema alitsü tenzüker. District ka nung police officer ka mapaji temzüng ozüng shitak amshia ozüng raksartem azüoktsüba mapa lir, anungji pa mesüra la alidak nübortem mapa inyaka mashi aser chiyongtsüa maka timtema alirtem yaritsübaji police officer ka mapa masü. Ajisüaka, Dr.Pritpal-i police nük agi masü saka la temeim nük agi Noklak nung alir, talisa tetsürtem dak pei lima nung züsentetba aser arem süngo aser süngjang agi tagitsü rongsen tulu küma yanglutetsü tashi aser nüngdak reprangtetbaji, pei teinyaktsü tata shilem nungi ano talila mera agia oa nübortem atongtsü aser yaritsü mulungtetba mapa ka lir. Tanü Nagaland ama Tsüngremi moatsüba nübo aser ali rongsen agi tagitsü küma meinyaktetba lima nung government nung tulur aser ketdangsertemji nübortem asoshi maparen tapu balala nung missionary kaka lir. Iba khuretji meteta kodang government mapa nung inyaker tulur tilar nati pei alidak nübortem yaritsü mulungtetdir, idangjiang Nagaland nung alirtem liromedema tazüngba aser temetetba nung aser tagitsü mapa inyakba nung renloka aotsü. Küm ishika jakdang, Mon district kübok tesem ka nung Wb.Sentilong Ozüküm EAC inyakba mapang nunga, pai aiben school-i orr tanurtem dang ongko sayua liasü ta angazük. Nagaland tesem tezülen ka, kaketreju nung tesayur mapa agütsü nunga tesayur aikati mounüdak tesem ka nung EAC kati tesayur kümer sayuba mapaji, atangji, tulur kati nübortem tajung kümdaktsütsü asoshi aria bilema pei office aser pei mapa nungi meraa talila agia inyakba mapa ka lir. Ashiko, Nagaland tesem aika nung Dr.Pritpal aser Sentilong nunger amaji, ketdangsertemi pei tata mapatem nung temulung agüja inyakba dang masü saka ano pei alidak nübortem teküpbok jenjang nung aliba tia nungi anitettsü asoshi pei nübo, shisatsü aser rongsen agi awaa oa yaria alitsü imlar. Iba amaji ka meinyaki government mapa nung inyaker kar danga pei mapa inyakdaka melii nübortem akoksadakja lira, ibaji nübortem anitettsü melen nübortem ajemoka toktsüba mapa ka asütsü. Parnok dangjibo Tsüngremia mepelatsü. Joko, mapang tatsüka tsüngda nung Noklak S.P-i mapa inyaktsü sayuba ajanga, tangbo Noklak nung tetsürtemi bendangleni dena bener oa ayoktsüsa shi lon, sapon, süngjang tzü balala aser tokolak aloktsü aser tejak nung anütsü mozü dena yanglu tenzükogo. Aji oda, joko Noklak nung alir tetsürtem yimtsüng shia nungi anidena Society ka kümtetter, parnoki züsentetba aser yanglutetba chiyongtsü aser osettem nungji parnok society tenüng ajenloker ayoker. Iba jagi alimai Noklak meteta kümogo. Iba sen jagi parnok chirnurtem kaketrejui yoker aser kibong mesür. Ibaji government nungi senotsü aika agüja project ka tenzükba agi masü , mesüra subsidy anguba agia masü saka police tanishir tetsür kati kenü la alidak tetsürtem teküpbok tia nung aliba ngur, parnok nüchi kümdaktsütsü asoshi mapa inyaktsü lenmang tilala sayu tenzükba ajanga atalokba osang tajungtem lir. Aji oda, Nagaland ama nübortem nüchi kümnüseta mekümtet aliba lima nung, government mapa nung tulur aser ketdangsertemi anogo shia pei wadang nung nokdak dang, ni akatsü atema kechi inyaktsü ta masü, nübortem kadaktsütsü atema ni’ kechi inyaktsü ta bilema inyakra, atangji, ajak akatsüsa Tsüngremi shisa tenük lapoka len sayutsü.