Nübortem tashi

Yimten nung akhi putu nungi tanü putu tashi nung temelenshi ataloka aruba rongnung tulutibaji chuba dang nungi nübortemang tashi tuluba akümba ya asütsü. Aji oda, akhidang chuba kati mesüra kin kati dang yimten tashi ajak par senmang küma yimsü süa aliba nungi tanübo nübortemi nübortem asoshi nübortem government shimba ya asütsü. Iba yimten yimliji democracy lir. Iba democratic yimsü yagibo shinga nema yimten yimsüsüba mendenji senmang ama magütsür saka nübortemi dang küm tasazük ka asoshi shimer. Ibayongji, asen lima nung küm pongo shia election agir. Ibaji nübortem asoshi maongka aser temeten kanga tulu lir, kechiyong iba inyakyim jagi yimsüsürtem dangbo nübortem tashi tuluba akümer aser yimsüsürtemi nübortem kanga akümtsübua tenzüktsüsa akümer. Atangji, mapa ajak nung tajung ase tamajung, tajangzük aser takoksa lir asünungji democratic election agia teimbai mulungba shimba inyakyim nunga temetetter aser tangatetter ishikati bilemba aser shidangba agir masü saka memetetter aser mangatetter teimbai mulungba agitsüsa akümer. Iba jagi election nung toktepertem nem nübortem melamelaa mesüzükdaktsür. Aji oda, nübortemi shimba yimsüsürtemi parnok shimer kasa nübortem akümmetsübui mezüngmeshibaji election mapang parnok nem mesüzüdaktsüba ajanga lir. Election nung toktepertem  asoshibo election nung madokbajiang tamakok asütsü  saka election nung nübortem asoshi tamakokjibo election nung parnoki adoktsüsangi parnok akümmetsübui amshibaji asütsü. Aji oda, election mapang nung nübortem jakla aser inyakyim reprangdangra aikati pei dak yimten tashi aser temeten aliba memeteti candidate tsüngdang alar ama ayoker. Iba jagi alar asütsübasangang kibur kümdaktsür aser kibur-ang alar akümer.Tanü Nagaland iba jagi kangshir. Aji oda, tanü Nagaland kangshiba ya ajungtsü asoshi nübortemi yimten nung kibur ama pei temeten meteta ochi agi shilem agitsüla. Senso ka asoshi tenüngdaktibaji alima rongsen masü saka akhüm lir, anungji iba akümji mesamai wazüka ayutsü atema pei temeten aser pei jakla yoka machitsüla. Kodang senso ka dak nungi akhüm samadir, pa mesüra laji alar jenjang nung lir. Aji oda, alar asüba agi election nung shimtetba yimsüsürtemi kecha hau ta mali benshir. Alartemji kidangi aruyonga kishi melapoktsür, phone asüyonga magizüker aser parnok timtem nung liaka merepranger. Alima nung nisungtem rongnung alar dang nungi jenjang teküpbokba mali. Alar jagi kibur anema jembitsü aser inyaktsü tashia mali aser temetena mali. Alarjibo kiburi nungloktsüba mapa meranga inyaktsü aser kodang tachitajemtsü agütsüdir menemnemi achitsüla aser ajemtsüla. Ajisüaka, jungjunga bilemdangra, tanü asenok alar akümba yabo tangari kangshia kümdaktsüba agi masü saka asenoksasa asenok temeten tangar dang ayokba ajanga lir. Iba tangatetba jagi aruagi asenoksasa asenok nüchi akümtsü kanga nüngdaka kümogo. Aji oda, putu agibo asenok nem temelenshi tajung tuluka bentsür arur ser nung asenoki iba temetenji mangateti mapang talangka mesenmetua amshia arudagi. Ajisüaka, tang nungi danga asenoki asenok temeten angateta democracy ajanga bener arutsüba tashi ya timi amshitetra chubatem dang nungibo nübortemang tashi tuluba akümtsü. Idangjiang, tulur tilar ajaki pei ataba mapa nung nendaka aser ochishia inyaktsü. Nübortem dak aketba yimten tashi ya atamata masü. Tanü nübortemi shimyonga yimsüsüri junga meinyakra mapang metongjungia nübortemi longkak aita anendaktsütsü koka lir. Iba ama tashi aser temetenji meteta senso ajaki pei teinyaktsü timbo shitak inyaka litetra, yimsüsür aser ketdangsertemia nübortem akümtsübua terenlok mapa shitak inyaktsü. Alima junga renloktsüba ya nübortemi pei temeten aser pei tashi metetba dak keta lir. Ibaji meteta nübortemi nübortem asoshi shimtetba ama yimsüsürtemi nübortem asoshi inyaktsüsa nübortem alitsüla.