Nükmen Maiba Kaketshir

– K. Temjen Jamir,  Yimozülur, Tir Yimyim.

(Iba ocet ya Ao Kaketshir Telongjem 5th – 6th Mile Area Dimapur Silver Jubilee nüngo kaket nung angutsü).

Nisung shia nem tanur asüdangyongi taküm lia aatsü asoshi pa mesüra la kolak nung Tsüngremi map kaka enokja lir. Iba ‘mental map’ nungjiang pa mesüra la aotsüba lenmang aser koba tesemtemsa ajanga süitsü aser atongtsü, item tesem tenüngtemji ajak agüja lir. Iba map-ji na Dimapur nungi Delhi-i aotsüba lemmang indang map abenba den kasa lir. Iba map-ji jagiang na len maitsüsa anitsü. Aji oda, asenok taküm nung iba mental map abenba jagiang kodanga manguba tesem süaka angu amai aser moudangba tesem süaka maibeleni atongtsü teimla nung tamang kateta apusor.
Iba mental map-ji mesüka kaketshir shia nükjodang kaka lir, anungji iba nükjidong atongtsü asoshi tapusodangyongi pei aotsüba lenmang metettsüla. Nükmen tetezü tapusodak mesüra tamendakdak ta angatetdi. Aji oda, tapusodangyongi map nung aliba ama mesüi tanga lenmanglen nungi apusora tadongtsüka matongtsü. Ano, tapusodang shitak apusoaka, len tom nung nükmenji aibelenra mashileni aotsü. Ibaji meteta, aseni abenba asen taküm map-ji shitak asütsüla aser tadongtsü ka matong tashi map nung alibaji aibelen mesüi aotsüla. Aji oda, kaketshirtem rongnung takoker o tamakoker na bendangbaji iba mental map sülen shitak anidaktetba o manidaktetba na ajanga dang bendangtsü. Shirnoki pei taküm map nung aliba lenmangtemji maibeleni timtem arema tadongtsü ka tongtetdir, parnokji takoker aser shirnoki pei taküm map nung aliba amato mesüi pei sünütsü süa pei onüleni odir, parnok jagi tadongtsü ka matongtsü, anungji tamakokertemji parnok asütsü. Kaketshirtem rongnung nükmen aisang o maisang na yangji pilaa adoker.
Aji oda, kaketshir nükmen mesüra mental map nungji kechi agüja lir, aji metettsübaji kanga tongtibang lir. Ibaji kaketshir nükmen asütsü. Molok ataker ka asoshi nükmenji tatem nung molok topur tajung ka renema ataktsüba pa meyong mental map nung yur tenzüker. Iba amaji kaketshir ka kaketshisatsü bushiba nükmen aser nükjidongji pei metetba aser akokba agi tangar yaritettsüsa tatongtsü ka matong tashi kaketshisatsü meranga bushia aotsübaji lir. Tetezü, kaketshir nükmenji tatem nung tangar asoshi teyari angudak taküm ka asütsü nükla nung tenzüker. Kaketshiba mesüra alima nung shisaliok bushia tashitemetet akümtsü merangba nükjidongji ita sen tulu chia anisüngzüka alitsü asoshi masü mesüra necktie mesür gari tajung nung asüküma alilen nübortem nüngdak mangu senzütsü asoshia masü saka kaketshisatsü bushiba nükjidongji, alima nung nübortem nüngdak reprangteta yaritettsü asoshi tashitemetet bushirba lir, kechiyong shia-metet nung dang nübortem yaritettsü. Kaketshir asoshi tongtibang nükmenji aji asütsü, anungji komaka tashitemetet kümdir kümang iba nükmenji maibelentsüla.
Kaketshirbo kaketshir aser tashitemetetterbo tashitemeteter saka nükmen aiba nübo aika lir. Item rongnung kari pen agi aser kari prangpong agi tuita yur nübortem meyong rakzüker. Nübortem yaritsü melen nübortem meyong rakzükratemer akümbaji nükmen aiba kaketshir mnesura nükjidong aiba senso asütsü. Item jagi tanü Naga lima rajang kümdaktsür aser nübortem pei taküm, kibong aser pei lima aser yimdong agi nümamedangtet maksütsür. Ibayongji, tanü lanurtemi nükmen maiba kaketshir indang jembir südi, kechiyong tanü asenok asoshi rongdak nüngdakji ibaji lir.
Tanü asen lima nung taneptsü mangur, kaketshisatsü tajung mengutetter, electric light peria madoktetter, chiyongtsü ajak tsümartem dang ang alia achir, lenmang nung lishi, motzü aser auyi agi tejaja majung, ali tema aser telong nung ali rongsen jenti aremoka lir saka asenoki itemji tagitsü küma mamshitetter. Item tebilemtsütemji nükmen aiba kaketshir, tulur, takar aser yimsüsürtemi adokdaktsüba tebilemtsütem lir. Nükmen maiba Kaketshirtemiang item tebilemtsütemji koktettsü.
Aji oda, ajak asoshi tia majung, tanübo asen lima nung nükmen aiba kaketshirtem agi lenirtem akümba teimba asübayong, nübortem jajatsü lenmang yanglutsü melen pei amentsü gariang alir, pei chirnurtembo bendanglen talangi kaketreju tajungtiba bushia yoker saka nübortem asoshi lapokba school-bo menen ki kümdaktsür, nükmen aibelenba lenirtemi asen lima mozü kitem nung anema alirtema den o tashidak menatsüsa tesempatsüka kümdaktsüogo, nükmen aiba lenirtemi light perir anunga adokdaktsütsü melen akhidang amenokba transformer, yindong aser yinzü dena memelentet nübortem kangshidaktsür, nükmen aibelenba lenirtemi nübortem nem tzü alia jemdaktsür aser mopong menenyonga kecha hau ta mali sen ngura ojang ta asüba nung tarutsü anogotem dena menendaktsüdagi.
Kaketshir nükmenji nüburtem tesensakba kümdakja pei takar akümtsübaji masü aser pei nüburtem jenjang alar tia nung ajemzüka yutsür pei atutsübaji masü saka nüburtem chiyongtsü maka, abensüoshi agi meperi, mozü malitet aser tanurtem school-i meyoktet ala-ashiba tia nungi nüchiso agütsütsübaji lir. Aji oda, kaketshir kaji nüburtem asoshi nüchiso bushitsür ka lir ta angatettsüla. Iba tangatetba jagi taküm lenmang nung nükmen maibelendaktsütsü.
Aji oda, nükmen aiba nisungibo pei lima menena yutsür tangaleni aotsü. Iba kasaji tanü asenok rongnung atalokba angutsü. Nagaland nung mapa meinyak ser sen agizüka achitsü. Terenlok mapa inyaktsüba mapatem ajak nung commission agitsü, percentage aloktsü aser iba jagi Nagaland raksaa toktsür tanga yimti tajung bushia oa yangji kiojen tajung yanglur alitsü. Itemji pei nükmen aser nükjidong mangatetba agi Tsüngremi agütsüba mapa nung masü saka peisasa pei onüleni aotsü yangluba mapa sülen anidaker asütsü. Tanübo item dakji nüburtemi kecha meshitetter saka parnokji Tsüngremi reprangdagi!
Kaketshir aser lanur tajungtemi, memenudang, tanüsa Nagaland ya tasen küma meyanglushira, lanurtembo tali majungtsüsa kümogo. Police-temi nisung tamajunger meputetter kechiyong nisung tamjungertemi dang yimsü asür. Iba amaisa ao nungbo küm ishika tsüngda asen lima ya Cow boys comic nung azüngba lima, ozüng makaba Wild west lima, ama kümadoktsü. Iba lima nungjibo tazüngba aser temetetba menüngdaktsü. Government nung tang amai, file amshitsü menüngdaktsü, tajungertem shimtsü asoshi tatidang magitsü saka tashiyim agi shibai kokdir pa agitsü. Atangji, tanu iba ama yimsüsüba mesükba yimten tensa ka nung asenok lidagi. Ajisüaka, asenoki asen nükmen aibelen mesüi ochi agi menokdangra, tang dang nungi tamajungba tensa kati asüng asenok menepadoktsü. Ibaji atema asenok shisabolutsüla.
Item tebilemtsü shisabolu koktettsü asoshi tanü Nagaland nung Nükmen maiba kaketshir nüngdaker. Alima nung nüburtem nüngdak repranga yaritsü nükmen nung ajemdaker kaketshisatsü bushirtem, talisa Aor Kaketshirtem Tsüngremi meima jenjang tajung nung alitsüsa moatsüra, item kaketshirtemibo pei tsüraburtem ama ochimashi lenmang nung mejajai, ochishia, pei lima aser pei chirnurtem alitsüba lima ka kanga topur junga yanglutsütsü bilema inyaktsüla.
Alima nung nükmen maiba kaketshirtem aikati nüburtem tashidak aneptsüsa mozü tajung aika nguteta yutsüogo. Aji oda, nüburtem anisüngzüktsüsa electric light tashi amshia inyaktetba mapa ajunga ya nükmen maiba kaketshirtemi nüburtem nüngdak reprangteta ngutetba aser inyaktsüba mapatem lir.
Nükmen maiba kaketshiri pei lima raksaa aliba tia ngua temulung shiranga ajeptsü. Kasa sensosangertem tebok sünga mechiyongtet, tanurtem school fee agütsütsü maka, shiranger saka mozü tablet ka alitsüa makoker ta aliba purtem jenjang ngur, pei mulung animesüngzüktettsü. Naia koda bilemer?
Kenü asangur kati shisataka tambur ka bushia orr asüngdang, “Obou, alima nung nüburtem asoshi khuret tulutibaji kechi asütsü?” Idangji tambusang jagi langzü, “Alima nung nüburtem asoshi khuret tulutibaji khuret mabenba lanurtem asütsü.” Atangji, tambusangi langzüba amaji, tanü asen lima asoshi khuret tulutibaji tang lenirtemi inyaksaba ya masü saka asen lima yanglushitsü asoshi khuret mabenba kaketshir aser lanurtem asütsü. Item jagi pei nükmen memetet aser parnok kolok nung pei lima aser nüburtem asoshi tajung inyaktsütsü bilemba mapa enoka mali. Itemji tanü kaketshirtemi kanga khuretsa bilemtsüla.
Tanü asen limai nükmen maiba kaketshir, lanur aser senso tajung aginür. Item jagi dang tang nükmen aibelener pei lima aser nüburtem memeim inyakertem ya atsüngdoker ochi yimli ka yangertettsü. Alima nung na kopiga ali (?) mesüra kobapiga azüng (?) ta masü, saka nai asen lima aser nüburtem asoshi kechi inyaktsü ta asübaji dang na taküm alidang aser na sür külena züngshitsü. Kaketshirtemi iba nükmenji maibeleni tatem atongtsü merangangma.
“Ozü limai ni asoshi kechi inyaktsür ta masü saka ni ozü lima asoshi kechi inyaktsütsü ta asüngdangdi.” – John F Kennedy.