Ochi nung takok lir

– S. Nüken Longkumer, Naga United, Dimapur.

Joko paper aser osangtem mezüluner aser mejembinür. Takar aser tulurtemi angatettsü masü! Par kibong longpok tarok R.C.C tulu nung süngjem süngjema renemshir mena lir. Rara adokyonga tilartem aserbo sensaker chir dang samatsü! Parnok taküm aser kibongtem tajungba aser tuluba dang küma aotsü! Otsü tajung shisatsü tulu ashiyonga Ao. Yabo shidak ta mebilemtettsü, kechiaser parnok peria yua doker. Anungji sensaker telok ajak ya lungjemer civil war mapang bener arutsü, mapangbo menua maliago. Naga nunger sensakertemji sowarbo masü. Bilemdangang, Naga limaji. Secretary, Director, Engineer inyakertem R.C.C repranga yanglutetba lir, tanü rakzüraktemer R.C.C ang tuluba lir ano contractor R.C.C-tem tuluba angutsü, jembia aonung contractortem yabo meranga inyaker yangluba lir. Ochi mashi mapa terabo alitsü, ajibo yimya mapa ka asütsü, tajangzük makaibo shiangaia mapa menyaktsü. Tanü ochishirtemji sensaker aser aluyimertem lir, sensak tia marem Election mapang sen tera achiba ya dang asütsü! Tsüngremi nenokpo O bendangtsü! Nenok chirnurtem tarutsü nung nüngtugo kodanga makümtsü. Otsü aika atalokka aruba asenok ajaki meteta lir, anungji ochi masüba rongsen amshia nür chirtem lakh 9 or 10 tashi agi mapa alitsü akoker. Takar aser tulurtem tangar lima nung War tulu adoka azütokshi adokbaji nenok tenük agi angur asü mangur? Iba raraji sensak tia nungi adokba mapatem lir, anungji sensaker nem 50% agüjang. 50% ya nenok timtema inyakba yong agiang! Alima ya suneptsüba alitsü, saka nenoki sensaker meyong a/c agiadoker. Iba mapang ajanga alima telungi alu. Lemang meyanglu, paper mill samadaktsü, Cement factory sama, Sugar mill samadok. Naga nunger Naga lima nungdang alitsü, tesamaba rongsen ajak Naga nunger meyong liasü, takar den metokteper, tulurtem nenok ya Tsüngrem sendong nung ajungketa yutsü sensaker aser tilartem yaritsü asoshi tijashima. Ano maneni ochi atema ayimtentsü, kechiaser ya Khristan lima. Tanü putu nungbo tulurba to arudar ta asüdang auor to arur ama belemer. Kechiba sensaker meyong parnoki amshia lir, par Farm tuluba, Angotsübo tajungba, Par ki onsara tajung. Gari maka sayutsüngi moner. Aibelena angatetogo, saka Tsüngrem tenzüker nükshiyima nenok meyutsütsü, alar tia nung metoktsütsü! Temelensü aika angur, saka ola adoker mali, ajakbo majung ta masü. Tanü tensa tenzüker o tenzüker na tenükmerem agi sünger dang tenzükba wadang amshinür. Tilartembo temenenpur ama, Laishiba jungjunga metetertem, Jembir, sensaker kibongi sarasademi aotsü arendakba Khristan taküm. Iba mapa ajanga Khristan ya tejakleni maoer ama ajiteter. Tiazü nung alirtem anitenang, yi jemer aser nisung tamajunger aika nür lima lir, alima talangi sayutsüngia maoyonga nabo kodaki otettsü ama repranga atadi. Iba osang zünger jashia telima.