Ochi tashiba akümtsü meranger

Sorkar mapa inyakyim ajak akhidangbo paper nung zülur file telong nung dang bener senzü aser tereprangner ajak nembo mereprangdaktsü. Iba amaji sokar maparen inyakbaji nübortem dang nungi miimshia inyaker amato inyakaa liasü. Aji oda, nübortem asoshi inyaktsür ser nung nübortem dang miima inyakbaji kanga mashikoshi inyakba mapa ka liasü. Nübortemji kibur aser sorkar mapa nung inyakertemji parnok kilir ser nung kilirtemi kiburtem nem mesayu aser memetetdaktsüi inyakba agi kiburtem kanga akoksadaktsüogo. Iba timtem aser tapokji reprangteta tanübo akok tashi sorkar inyakyim nung kiburtemi (nübortemi) meteta inyaktsü meranger. Iba jagi joko sorkar inyakyim ajak nung nübortem tsüngdang kecha miima meyui sadaka yur inyaktsü meranger. Item inyakyim rongnung center sorkar kübok ministry shia aser state sorkar kübok department shia website lapokbaji asütsü. Aji oda, India nung kanga ochimashiba state-tem rongnung Nagaland state ya ka lir ta jembir. Ibaji Delhi nung center sorkar office nung meshimetsüa senzürtemi tajungba metettsü. Ajisüaka, ajak asoshi osang tajung kaji ochimashiba maparen nung yamaji nüngkubenteta liaka, Chief minister office nung website lapoker külenang department shia nung pei pei website lapoktsü asoshi ozüng agütsüba jagi Nagaland state-a ochitashiba akümtsü kanga merangdagi ta reprangtetter. Atangji, ochimashi inyakdi süra inyaktsü lenmang aika lir saka teindangba lenmangang shimtetbaji nübortem asoshi tia taka asütsü aser lanurtem asoshi tarutsü lima tajungba küma yanglutsür asütsü. Aji oda, department shia website lapokba nungji department indang temetettsütem ajak alitsü aser ibaji computer nung internet ajanga tereprangner ajaki reprangtettsü. Iba website nung department nung inyaker kwi, itemji shibasa aser kechi mapa inyaker ta asüba temetettsütem ajak alitsü, anungji taila mapa inyakertem miima meyutettsü. Iba amaji department shia nung küm nung sen kwi lemzüker aser kechi mapa nungsa sen kwi endoktsü sentong lir aser ano kechi mapasa inyaka ali ta asüba temetettsütem ajak website nung alitsü. Aji oda, department dangi center nungi oset süshia, chiyongtsü süshia mesüra mozü süshia kwi aru aser koma alem aser item teyaritem jagi ajangzükertemji shirnoksa ta asüba temetettsütem nisung tenüng dena website nung angutsü. Anungji, senso mashi kati mashi tesem ka nungi pei state sorkari kechi koma inyaker aser department nung kechisa arua ali aser koma lemsar, mapa tazüng kwi adoka ali aser koma shimtsü ta asüba temetettsütem ajak website nung angutsü. Item temetettsütemji  pei department website mesüra Nagaland sorkar website nung enokja melira temerenshi tulu alitsü, kechiyong ibai ki shibanga yur nübortem dang miima inyakba putu masü saka kima sadaka yur akok tashi ajaki shilem agia nübortem yaritsü merangba putu lir. Ashiko, tangarbo pei taküm aser pei mapa nung ochitashiba asütsü merangdang, asenok karibo pei department website melapoknütsüa akok, kechiyong website lapokra nübortem dang kecha miima meyui sayutsüsa akümtsü. Idangji tang aser tarutsü indang mesayunüba dang masü saka tesüiba mapangtem nung ochimashi mapa inyakba ajak putettsü. Ajisüaka, asenok ya yamai tarutsü indang kecha mebilemi malitsüla, temelenshi ka bener arutsü asoshi timtem takoksa aser nüngsen arema karibosa tenzüktsüla. Aji oda, tarutsü putu asoshi tanü anogo tajung ka tenzüktsürji pi masü asen asütsüla.