Organic farming nung Green manure aser Biofertilizers amshiba ajanga tajangzük agütsüba

– I. LIPOKONEN JAMIR,
Asstt. Agronomist & Co-Ordinator ATMA.

Tanü asüng asenok ajaki temang anema alitsü asoshi chiyongtsü kanga kumdanga achir. Aluyimba nung shisashir aser doctortem-ia chemical mamshiba chiyongtsü tem-ang ayimtsü aser achitsü atema asenok nem lemsatepa arudagi. Anungji aluyimertemi organic farming ya kanga junga angateta tali meranga tajungba nung inyaktsüla.
Kodang aluyimer-i chemical mozütem amshitsü melena tsünüsempongtsü melentepa ayimba (crop rotation), nashisü mol, aksü mol, süng mol ama organic manures, green manuring mesüra bio-fertilizers etc. ama amshia alu yimdir, iba dang ya Organic Farming ta ajar.
Sürapangla, organic farming ajanga aluyimer nem kechi tajangzük agütsür aji asenoki metetsü merangdi:
1. Clean Environment: Meketa aliba tzü mopong merüka yutsür.
2. Reduces Health Hazard: Nisung aser shiruru temang timtem balala nungi kumzüka anema yutsür.
3. Gives Toxic & Poison Free Fruits/Vegetables: Alu nung tsünüsempongtsü adokba tem nungji miim (poison) malir. Iba jagi asen temang nung kecha timtem magütsür.
4. Conserve Soil Nutrients & Enriches the Soil: Mozü mamshiba ajanga ali aser ali temo tajung wazüka ayur.
5. Saves Farmers Economy: Jenjang tasak mozü temji mamshiba ajanga aluyimertem sen indoka ayimtsüba nungi kumzüker.
Ano maneni, asenoki tang Green Manuring aser Bio-fertilizers tem ya kechi aser item yagi organic farming nung kechi tiyari agütsür aji asenoki angatettsü merangdi.
Organic farming nung green manuring aser biofertilizers-tem ya kanga tongtipang hathi-errtem (tools) lir.
Alu nung tsünüsempongtsü kar metsü proker külen anogo ishika mesüra ita ishika dang alu nung yur külen pa lanu aliba mapang nungjisa tazünglen nungi lepdoker külen ali den meyokteper mol kümdaktsüba dang green manure crops ta ajar. Saka tsünüsempongtsü ajak bo green manure crops ama mamshir. Asenoki amshiba green manure crops kar temji yamai asütsü – Daincha (most popular green manure crop), Cowpea (Lolly), Green Gram, sunhemp aser soyabean (azüngken) lir.
Green manure-i tajangzük agütsüba (Advantages of green manure):
1. Aluyimba nung amshitsü temela.
2. Ali mol junga kümdaktsür.
3. Iba green manure crops tem ya aindang ali ajunga mokpanga adoker (cover crops) asü nung item yagi anentsü (soil erosion) aser ai tem nungi kümzuka ayur.
4. Iba yagi tsünüsempongtsü nem tenüngdaktsü chiyongtsü (nutrients) agütsür koba teyari jagi parnok junga indaktsür.
5. Iba ya kanga anepalua ayimtsü menüngdaker (Requires less management).
6. Green manure crops temya Agri. Dept. nungi anguts tsünüsempongtsü akok.
Bio-fertilizers ya packet nung seper angutsü/alitsü koba telong nungji mejang ama powder den tenük agi manguba mesen takümtem lir aser kodang ali den meyokteper amshidir, mol tajung kumdaktsür koba ajanga tsünüsempongtsü temji junga yindaktsür.
Market nung anguba/ayokba bio-fertilizers kar yamai alitsü. Rhizobium, azotobacter, azospirillum, acetobacter, blue green algae (BGA), azolla, etc.
Bio-fertilizers-i tajangzük agütsüba (Advantages of bio-fertilizers):
1. Iba yagi tsünüsempongtsü nem tenüngdaktsü chiyongtsü (nutrients) agütsür koba teyari jagi parnok junga indaksür.
2. Meketa aliba tzü mopong nem kecha takoksa bener marutsür.
3. Chemical mozü mamshiba ajanga ali temo aser mol tajung temji kümzüka ayur.
4. Ali nung aliba mesen tamajung temji tepseter aser tsünüsempongtsü dak adoktsü aliba tashitak tamajung suita ayur.
5. Bio-fertilizers tem ya packet nungdang angur anungji transportation aser storage mapang nung kecha timtem magütsü.
Q & A
1. Bio-fertilizer rhizobium ya koba tsünüsempongtsü nung amshir?
= Iba biofertilizer ya motor, beans, azüngken amala tsünüsempongtsü nung amshir.
2. Azospirillumji kechisa tsünüsempongtsü nung amshir?
= Tsük, menti, menjang, jenjang, wheat yamala tsünüsempongtsü nung amshitetter.
Azospirillum-i alu hectare ka nung nitrogen 20-40kg yanglur.
3. Azolla ya tekong lu nung asü tzü-lu nung tajungba amshir?
= Azolla yaki tekong lu nungbo nitrogen kanga jungarabo meyanglutetter. Saka tzü-lu nung azolla-i hectare ka nung nitrogen 40-80kg tashi yanglutsür. Anungji tzü-lu nung amshiba ji-ang tajungba asütsü.
4. Tzü-lu hectare ka atema, azollaji kwi nüngdaktsü?
= Azolla-ji Tzü-lu hectare ka atema 10Qts (1000kg) nüngdaktsü.
5. BGA koba tsünüsempongtsü nung amshir?
= BGA (Blue Green Algae) ya tsük lu nung amshi nungbo kanga junger. Hectare ka nung 20-30kg nitrogen agütsür. Hectare ka nung 10-15kg BGA nungdaktsü. Tsük transplant sür külen anogo tenet (7) lir, tzü cm 2-3 atsüngtena yutsür BGA ji agütsütsüla. BGA ji packet ka (1kg) nung senpak 20 aki market nung angur.
6. Green manure crops temji tsüngküm ka nung dang amshiteter asü?
= Summer mesüra winter tsüngkum ajak nung amshitetter. Summer nung amshitettsü green manure crops temji item ya asütsü – dhaincha, soyabean, green gram, etc aser Winter nung – cowpea (lolly), black gram, berseem, etc.
7. Tzülu nunga green manure crops temji yoktetsü asü meyoktsü?
= Ita ana jelia green manure crops temji tzülu nungji yoktsüla. Anogo 30-35 days sülen ali telongi yoker pa sasa mol akümtsü koba ajanga tzülu tsükji junga indaktsür.