Otsü Tejen Ka

– Dr. Asangba Tzudir.

Mary Mead Sibsagar nung 1869 nungi aliba mapang lai ‘tenem kintem’ Sibsagari aludang talisa parnok sobusolemtsü balaka asünung tenük youka liasü. 1878 küm la Naga tenemi mezüng atua Molungyimsen nung aliba mapang lai Aor tabensa sobu aser azük (jewelry) tapu balala aika ngua lai kanga nükshia aginüa liasü. Saka Naga nunger atema item osettemji kanga senti asünung parnok asoshi aji ‘bank’ amai ta lai ashi. Anungji Mary Meadi kanga sapua jangraa item osettem aginüaka magütsü.
1880 November 28 anogo Godhula ordain sür Merangkong nung aliba mapang Mary Mead Merangkongi tua liasü. Kenü anogo Merangkong yimdong nung yim temeket repranga senzüdang parnok ki tulu ka anasai aru. Iba kiji tasen amai liasü saka ki tejaklen jara bo maket ki telonglen ajak ngua liasü. Ki telonglen osettsüset aika ihdakdena ‘bazaar’ ama liasü. Tongshi südaka sobu tabensa aser azük tapu balala liasü. Iba den ang aintsüba metih (cotton) den ano jabeli-a talep ka ihloka liasü. Yamaji, atem jia sunga ki oset tapu balala sunga liasü. Ki osettsüset aika den ano senti osettemji ngüa lai takar ki ta ajitet.
Ki telong nung ajita sendoka toktsüba osettsüset ngua parnoki iba kidang kibongi tanüla tamajung kari semdang asütsüa akok ta ajitet. Par kibong nung tetsüji nusoba mapang süa alitsü akok, mesüra kidang kibong nung tanur tzü-i ponger oadok asütsü, mesüra süngdong nungi tsüka süa alitsü mesüra kiyi-i nguseta chia alitsü akok ta bilem.
Aor sobaliba nung kodang yamala tamajung agi nisung ka süadokdir ajibo temenen tulu ta ateta jembi. Aser kiyi-i ngusetba süra parnoki külemba tsüngrem atema kangasa majung ta züngshi. Anungji, parnoki anasa alirtem dang asüngdang nung ita ka ana tejakdang par tanur ka kiyi adoka nguseta achi ta tatalokba angazük.
Anungji, Mary Meadi yakta nungi aginüa aliba senti oset angu nung lai agitsü akok asü ta asüngdang. Lai aji asüngdangba jia yimertem jagi kanga tsübua liasü saka parnoki, nenoki item oset nung kongshitsü metsübura agiang, ta langzü. Mary Meadi sadoksadoka lai aginüba ama item senti osettem agizük. Yamaji, lai kanga aginüba anguba dang masü saka iba ajanga yimer asoshi tangazüktsü ka sayunübaji Khristan yimsüi bo yamala menendoka ashibanga benshiba mapa yabo kecha taochi mesayur.
Naga nunger sobaliba nungbo kodang yamala tamajung atalokdir par kibongjibo ki aser kilong nung aliba oset ajonga doktsür aser alu nung tsük youka aliba dena morodaktsür. Ali kimongji par indang sa alitsü saka ki ji pa sasa shirepa mao tashi iba kimong nung ki tasen masütsu. Iba mapang yamala kidang aliba ki osettsüset aser sopusolemtsüji tapayutsüka süaka kecha mekongshitsüla aser par kibongji arem nung ita asemsa lidaktsü.
Godhulai kechi inyak maneni Mary Meadi zülua doktsüba nungi angur. Iba kibong tu par ki doktsür joko aremi yoker aliba mapang, yamala inyakyim anema Rev. Godhulai nokdak aser jembi tenzük. Idangji, pa dang asüngdang, “par kibong kong lidaktsütsü. Par kibongji onok kidangibo maittettsü.” Godhulai langzü, “parnok Chapel nung lidaktsütsü.” “Sürabangla onok Chapel-i külemtsü marutsü.” Godhulai ashi, “kelaer, parnok ozü kilempoki anioktsü.” Ajita ta süra “onoka nü dangi marutsü aser na-a onok kidangi maitdaktsütsü” ta langzü. Maneni Godhulai langzü, “nenoki ni nenok kidangi marudaktsütsübaji makoktsü, aser nenok kü kidangi maruyonga ni atemabo kecha masü, odang litettsü.”
Yamaji jembir kelen, Rev. Godhulai iba kibong nung kinungbo, kinungtsü aser tanur pezü arem nungi adokdakja par kidangi anioka mangsaji abensuoshi agütsü, aser maneni par kibong alitsü atema parnok sasa ki ka merenem tashi Godhulai pa den ita ka lidaktsü.
Rev. Godhulai par kibong anioker anogo ana sülen, yimeri parnok kidangi marudaktsü aser pa den kecha mesüi odang doktsü, aser ajurudanga pa dang tejashi ain adokasa sayu. Anogo tenet (7) nü tashi shinga Godhular kidangi mayaok, saka oda mapang süia aodang tanemi tejashi tu sünema parnok rongnung tangatettep tajung kati aru.
Asen limai Khristan yimsü aruba ajanga temelenshi aika bener aruogo. Aji oda ano tensa melenshia aoba den apet sobalibaliro melenshia arur. Saka iba mapang missionary aser evangelist tem asen lima nung aliba tendak asenok akhi sobalibaliro nung akangakanga amiter benshia aliba mapang Khristan yimsüi tuyuba den mapetba mapa aser inyakyim talisa ashibangba aser ‘menendokba’ amala ajurudang parnoki kangasa tasü tait mapa inyaka tanem-tanemi nübur rongnung tangatetba tasen agüja yimya libaliro nung temelenshiba arudaktsüa ni ta Mary Meadi zülua doktsüba otsüi sayur.
(Iba otsü ya Mrs. Mary Mead Clark Merangkongi Godhula semdangi tua alidang lai ajangshiba otsü ka lai zülua doktsüba meyipzüka zülushir iba sabang nung lemsar. Reference tejangja aginüra iba ocet zülur dangi iba email address ajanga tongtepra lemsateptsü. asangtz@gmail.com.)