Otsüsütsüsa tsüngteper Muhammad Ali süogo

New York, June 4 (Agencies) : Alima nung otsüsütsü süa tsüngteper mongin Muhammad Ali tango mesashiteti timtema arur Honibarnü nü asü.
Taoba Brihostibarnü arishi küm 74 tain Muhammad temang nung timtem adoka mozükidang anepalutsü anir ao. Pa tango junga mesashiteti timtem aser pa dak Parkinson’s disease aliba ajanga temang tamajungba aküm, ta US media ajanga metetdaktsü.
Muhammad Ali tsüngtepba mapang pa nem “The Greatest” ta tenüng jalokja liasü aser asemben tashi world heavyweight boxing champion-i 56 wins (37 knockout) aser tamakok pungu ngur 1981 küm tsüngtepba nungi anisüngzük.
Muhammad-i tsüngtepba nungi anisüngzükba sülen küm asem lir külen pa dak Parkinson’s disease keta aliba puteta liasü.
1960 nungi 1981 tashi pa tsüngteper mongin ka liasü aser tangar dak alia kanga junga tsüngtepba ajanga nisungtem kanga pua. Tsüngtepba nung dang masü saka pai kanga dang odiodia o jembiba aser jeretpera aliba agi pai nisung aika atsür aru.
Vietnam War nung pai shilem magitsü ta tekong meranga noktakba agi US sorkari pa küm pungu atema tsüngtepba nungi anendakja liasü saka 1971 küm US Supreme Court-i pa aitsüba ken o ji magizük.
Pa Islam yimsü dangi meyipba aser civil rights onüktem asoshi noktakba atema nisung karibo pa anema noktak saka Muhammad Ali-i konang tetushi aika angu aser item rongnung 1996 küm Atlanta nung Olympic torch tsüklokba, 1998 küm UN messenger of peace naroküm anguba aser Sports Illustrated-i pa dang putu 20 buba nung top sportsman tenüng jaloktsüba dena lir.
Paisa, 2005 küm US nung tematiba civilian honor – Presidential Medal of Freedom angu.
Muhammad Ali ya Louisville, Kentucky nung aso aser pa tenüng shitakbaji Cassius Marcellus Clay Jr liasü saka 1964 nung pa Islam yimsü dangi meyipba sülen tenüng melena liasü.