Ozüng takang nüngdaker

Karnataka governor Vajubhai Vala-i BS Yeddyurappa dang assembly nung par nübo teimba sayutsü atema anogo 15 agütsüba Supreme Court-i agiener ghonda 24 dang agütsüba ajanga Governor tem inyaksangshitsü atema temzüng tajung kar latettsü nüngdaker ta sayur. Assembly election nung party kati danga nübo peria mongutetra yamai inyaktsüla ta temzüng kar yanglutsüla aser Governor temi item temzüng nung ajemdaker inyakra, tang Karnataka nung ajuruba tensa amai tarutsü nungbo majurutsü südi. Supreme Court-i floor test agitsü mapang tatsüka dang agütsütsü lemtetbaji kanga tajung liasü kechiyong iba telemtetba ajanga MLA tem mesüzüktsü mesüra alizüktsü indang mapa sadema meinyakteti aküm. Ajisüaka, sorkar akümtsü nübo peria mongutetba election shia Supreme Court-i ayaterm nung ken o benoka mangadangtettsü aser talisa iba ama tatalokba ajanga linük aser democracy maaksüdaktsür. Yaküm aser taküm tsüngda Manipur, Goa aser Meghalaya nung assembly election tem nung kasa ashishitep ken o tem adok aser item state asem nungbo Governor temi ‘single largest party’ nem masü saka election tembanger akümba teloktep nem ang sorkar akümtsü maongka agüja, sorkar kümteta lir. Iba nung ajemdaker Karnataka nunga JD(S) aser Congress nati sorkar akümtsü asüngdang saka Governor-i ibaji magizükba ajanga khuret tulu ajuru. Iba ama inyaksangshi angudang nübortemi democracy aser sorkar dak temulung alemba samar aser talisa tawa atalokbatem yagi Prime Minister-i ochimashi anema inyaktsü nangzükba nung joko temulung melemteti kümogo. Democracy linük ka nung iba ama angbangyima tashi raktepba inyakyim ya meinyakdaktsütsü atema ozüng tejangja lateta ayutsü nüngdaker aser talisa Governor mesüra President-i shinga tsütsü tejak meshii ozüng nung aliba ama inyaktsü atema telatetba takangtem yanglutsüla. Sorkari temzüng-ozüng nung mongin nisungtem aser yimtenren lennirtem jaoka senden tajung ka amentsüla aser political party ka nungi kati aoba inyakyim melidaktsütsü atema temzüng kar latettsü nüngdaker. 1994 Bommai oshidang aser 2006 Rameshwar Prasad ken o tem ajanga state sorkar akümba nung Governor nem agüja aliba tashi tim mesüi mamshitsü atema tenokdangbatem agütsür saka Governor temi parnok nem agüja aliba tashi angbangyima amshiba manener. 1994 küm S R Bommai ken o nung Supreme Court bench kati Governor indang tashi alenbangtsü atema oshidang agütsü aser January 2006 nung Rameshwar Prasad ken o nung Supreme Court bench-i postpoll teloktep nung aibelen kecha mali ta oshidang agüja liasü. Ajisüaka, Governor temi parnok sünütsü süa inyaka arur aser asenoki jungjunga reprangdangra, iba khuret ya Governor shimba mapa nung politics adenba nunga keta lir amai ajiteter. Tang nungi Karnataka nung atalokba ama mataloktsü atema Supreme Court-i anir sorkar aser ozüng amertemi temzüng tajung kar yanglutsüla mesüra meyipa reprangshitsüla aser yaserbo yamai maaksü majurutsü atema Governor shimyim aser teinyaktsütem jungjunga lateta yutsütsüla.