Paper sen mamshitsü

Akhidang otsüla oboula nunger mapang tanü ama kaket agi yangluba sen amshia maru saka meilongi alima aiendang nisungtem rongnung shishilembaba mapatem onsara aküm nungji merang agi sen yanglua amshitsü apitet aser iba sülenjibo tebenshi melatsü atema kaket agi sen menünga amshia arudagi. Kaket agi sen amshia aruba maparen nunga mapang tatsüka tsüngda temelenshi aika aruba asenoki angur. Item rongnung sen ka note nungi sen noklangka note tashi mapang talangka amshia arur sen noklang pongo note adok aser meyirijang ka note adok. Iba jagi sen aika asüyonga ayongayonga yangku nung bener senzütetter. Item ajakji nisungtem libaliro tajungba aser takarba akümba ajanga lir. Ajisüaka, ano sen meyirijang note aika bener jajabajia timtem aser lendong lir ta angatet nungji teka nung sen kata mabenyonga dokan nung taginüba aser nüngdak ajak alia senzütettsüsa tanü putu nungbo card tilaka dang semer jajar. Aji oda, asen account nung dang aseni sen peria enoka lira iba card tilakaji bener alima ajunga longa senzütettsü aser kong sen agütsütsüsa adokdir iba card nung jagi dang agizüktsü. Ibaji tesüngmangtsüka aser jangratemtsüka lir. Iba ama putu ka nung lia alidang, ano tang India nung sen 500 aser 1000 melendoktsü aser 2000 note amshi tenzükba mapa yagi ano sen amshiba nung temelenshi tulu adoktsü. Iba sen tasenba yabo kiburi kong ayuar tangaria metettsüsa yanglua lir, anungji sen miimzüka magitettsü aser miima mamshitettsü. Talisa India nunger shirnok Income tax agütsür, parnoki pei income miima meyutettsü, anungji sen taruba ajak bank nung dang ayutsüsa akümtsü. Iba kasaji Income tax magütsürtema tax magütsüaka pei keti sen aruba lenmang aser mapabo ashitsüsa akümtsü. Iba jagi linük nung ochimashi mapa inyakba maparen kanga junga nokdangtettsü. Joko, tang ya sen 500 aser 1000 note melener aser sen tanük talubosa magütsür ta asüba agi shishilembadak sen tanük agi anünger. Ibayongji, yimti tulu nungbo joko yimdong nung süngo molua ayokertemi dena sen cash nung masü saka Debit aser Credit card nungiang sen meshia agizüktsüsa renema lir. Anungji, akayonga temdangsünga yangku nung sen semer senzütsü nüngdak madoker. Kima yimdong nung aser shishilembadak sen semer jajaba dang masü saka kidang sen ayuba ajanga aiben auer aser rakzükratemer ket nung lendong ajurur. Anungji, iba ama lendong paidoktsü asoshi joko shingaia teka nung kaket agi menüngba sen bener mejajatsü, saka sen aaba ajak bank nung enoka yutsütsü aser card tilakaji dang bener jajatsü. Ibaji kanga ayongayonger aser kecha shisabolutsü mali asütsü. Iba ama inyakyim ya aikati tenzükogo ase memenui ajaki inyaktsü. Iba mapangjibo asenok tenla kidanga sen sarutsü nüngdak madoktsü saka mashi mapang ka nung amangba purtemi ‘online’ nung dang arogo nunger bank account nung tenla enoktsütsü. Atangji, tang asenok libaliro aser inyakyim apibo kanga ochimashi aser majung saka alima nung shisatsü renloka nisungtem tashitemetet agi maparen ajak nung temelenshi bener aruba angudangbo alima merüktetterang mesük aser shitakba temerüktetter asütsü. Iba amai ka meinyak nungbo alima nung rongsen ajak nisung kari miimzüka yur nübortembo shirurua memeyong timtemdaktsütsü. Joko, bank account nung sen malirbo shishilembaba mesütettsüsa anogo ka arur, anungji kechisüdir süaka nisung shia bank account lapoktsüla aser pei account nungji sen alitsüla. Iba senji tangari angati meinoktsütsü saka aseni asen sen enoktsü anungji meranga inyaktsüla. Tangbo bank account maliyonga aser teka nung senpak kata maliyonga nisung aika meshimetsüa taküm lia alitsüa akok saka kodang teka nung sen meyulir aser paper sen mamshilir, idangjibo agütsünüyonga magütsütettsü. Iba ama putu kati asenok menepogo. Ibai azümesena kazütsüba putu masü aser ‘side income’ agi kibong mesütsü bilemtsüba putua masü. Ochishia inyaker chiyongajema ayongayonga jangratema alitsüba putu ka nung asenok liadokogo.