Peisasa inyaktsü mapa teimba

Yimsüsürtemi anir teinyaktsü purtemi shitak inyakdaktsünüba agi imlaba ama shitak inyaka mangudang aitsür aser mepelaba zülur dangashi, tang ama alima nung wara tamajung poktetba mapang ya asenok nübortemi peisasa rajema inyaktsüba mapa teimba lir. Atangji asenok ama state tila nung nütsüng ishika yabo state government kübok pei pei department-i melamelaa anepalutettsüla ser nung, tsürabur tama chiyongdang tanurtem nem aon anünga meyutsü ama, asenokbo teti matong, meperi aser makamait agi timatemer.Ajisüaka, tang amai asen taküm, tasü o taküm na tsüngda bendangtsüba tongpang rara dangbo, shinga matai asensasa inyaktetba mapabo asenoki inyaktsü tim. Atangji, mezüngbuba government mapaji mozü kitem nung shiranger anepalutettsüsa shitak renemtsütsüla. Ajisüaka, mozü kitem aika nung, talisa CHC, PHC aser sub Health center-tem nung inyakertem asoshia dena teka shidoktsü mozü tzü aser teni tebang nembangtsü sü (mask) malitsüa akok aser itemji melira inyakertem ajak asoshi lendong lir, anungji item nüngdaktemji reprangteta yangji inyakertem yarisema asenok anasa temeket nung alirtemi tenla terara saruteper sü bushia teni tebang nembangtsü asoshi mask arrtsüa akok. Iba yabo mozü kidang inyakertem asoshi dang masü saka yimkong atema nüngdaktsü, anungji arogoia shilem tajung ka agitettsü. Ano, teka shidoktsüba mozütemji melira yimten, lokti aser arogo lenirtemi asüngdangtepa bener arua mozü kidang inyakertem aser nübortem nem agütsütsüa akok. Tashidak nungi jenbutsü merangba yabo government nung inyakertem asoshi langka tajung inyaktsür masü saka nübortem ajak taküm kümzüktsü asoshi lir, anungji peisasa pei mang merüka alitsüba, metsü mashi nung memetsütsüba,tangar ajurua kimalen mesenzütsü, temang tashi itita alitsü atema chiyongtsü shitak achitsü, tzü talem nung metsü enoker anogo nung terok anaben asemben shidoktsü, moko sali machitsü, temang nung asentzü sendoka exercise agitsü, amui oshia oa mejangtsü aser akok tashi pelaa alitsü merangtsüba mapatemjibo asenoki shinga daka meimlai inyaktsüla. Ano, asenok asoshibo tajung kaji, iba ama mapang nung akok tashi tzümalen nungi bener atuba shi ango nungi shir aonsutsü tashi machi arema asen lima nung angubatem bushia achiba aser züsenba sobaliba tajung tenzükshitsü mapang tajung ka südaktsütsüla. Tangalen nungi prokshiba tashidak agi, kechalenia mao ki shibanger amongtsüba tensa mapang ya, tang ya tatembang masü saka tetenzüker dang lir, anungji item tarutsü anogotemji bilema asenoksasa asenok taküm litettsüsa tulur tilar ajaki aluyimba nung temulung agütsü tenzüktsüla.Tang yabo asenok ya center government-i relief jang seret nung senpak asemi agütsür, ano tangbo angatia agütsür. Item jangtemji tang lenirtemi pei jangpong nungi yateta agütsür amai tiaksanga agüja arur. Iba jagi asenok pelar, anungji tenüngsang agütsür. Ajisüaka, kodang asenoki iba tiaji jungjunga bilemdangdir, asenok ya India government-i ayuba zoo nung alir shiruru kin tapu ka dang mesük.Asenokbo odang kazüa alitsü aser kodang chiyongtsü bener arutsüdir raktepa achitsü aser iba sülen asenok o asenok na ngutepa amongtsü. Iba shisatsü aser zoo kolok nung jagi asenok pilatsüsa aser relief janga medenia asenoki züsentetba agi asenok taküm aser kibong litettsüsa asenoki inyaktettsüla. Tangbo joko government-i magütsü, parnoki bener marutsü, ozübo mangu ta masü saka akok tashi peisasa pei nüngdak peridaktsütsü merangdi.