Piyas Lu Ayimba Yimya

Piyas Lu Ayimba
Okila
Piyas ya kanga dang tongtibang aonsotsü ka lir aser iba-ya anogo shia asenok kidang chiyongtsü aika den puteba chiteter.
Piyas tapu balala (Varieties)
Piyas ya tapu balala aika lir aser item rongnung tongtipang tapu kar asen lima nung amshiba tenüng tem yamai lir:- Pusa Red, Pusa Ratna, Arka Niketan, Arka Pragati, Dark Red Varieties, Light Red varieties etc.
Piyas azüngtsü asoshi ali aser tsüngküm mongpo :
Piyas ya tzü atsüngba jaka nung majunger, saka ali lenden tanük alidak ajunger. Piyas ya ali tanak aser tanük nung tajungtiba adoker.
Metsüjang anebaluba tesem (Nursery)
Aliji anük-anüka renemtsüla aser nashi sü mol 5-8 Kg/sq.m enoktsüla. Metsüjang inoktsü asoshi ali-ji 15cm ajungketsüla, 1mt ulutsü aser lendenjibo pei-pei jaka apir yanglutsüla. Renema aliba aliji mica tapu agi mesüra süngo tu agi nembanga ayutsüla. Trichoderma viride mesüra Pseudomonas fluorescence mozütem nung mapang tatsüka metener-ang atemtsüla. Item mozütem yagi tera ashiba mesüra tetong lanu nung asüba tashidak nungi kumzüker. Renema aliba ali nungji piyas metsüjangji terara enoktsü aser line ka nungi line ka tetsüngda-ji 10 cm alitsüla aser metsü ji 0.5 cm tarok nung proktsü. Metsüjangji proker külen monü mesüra süngo-tu aki jung-junga nembanga ayutsüla. Metsüjang proker sülen anogo 5-7 tashi nung meyitsü. Metsüjangji meyir külen tu-ji mesen aki chira Neem Seed Kernel Extract (NSKE) 4% mozü-ya mapang apir araktsüla. Piyas tetongji atsüshia matemdang anogo ishika tzü magütsü-i ali ji konga ayutsüla. Piyas tetongji hapta 6-8 tashi nungang atsüshia, renema aliba ali nungji atemtsüla.
Metsü prokba mapang : Tenem lima nung April-June aser lenden lima nung Sept.- Nov.
Metsüjang tasazük : Hectare ka (1) nung piyas metsü 8-10 kg aki peritsü.
Atsüshia atemba : Tenem lima nung May- June aser lenden lima nung Oct- Dec.
Piyas tedong atemtsü tasazük : Line ka nungi line ka (Row to row) 45 cm (1.5 ft). Sungdong ka nungi sungdong ka (Plant to plant) 8-10 cm.
Piyas lu koma renemtsü aser mol enoktsü :
Aliji jung-junga anüka aongsatsüla. Hectare ka jaka nung 25-30 tonnes nashi-sü mol mesüra tsüla mol ( vermi-compost) enoktsüla. Neem Cake 3-4 Qtl ya hectare ka nung enok nung ali-ji tali tajungba akumtsü. Hectare ka nung 20 kg Azotobacter aser Phospotika enok nung Piyas tetong temji tali tekümküm alitsü. Nikongdang-ang piyas ji atsüshia atemtsüla.
Alu mapa inyakyim :
Ayi (weeds) ya mapang shia anepbalua indoktsüla. Tsüngsang mepong apir tzü agütsütsüla.
Mesen aser tashidak nungi koma kümzüka ayutsü :
Neem totsü (Neem oil) aser Chrysoperla carnea koba-i Piyas tetong nung aliba mesen südaktsür item ya anogo 15 tsüngda nung amshira mesen nungi kumzuka alitsü. Tashidak balala nungi kümzüka ayutsü atema item mozü tem amshitsü akok. Pseudomonas 0.5%, Neem Cake 250kg/ha aser Bordeaux Mixture 1%.
Piyas koma aser kodang atutsü :
Piyas lanu achitsü asoshi süngjang aser tu lanu alidang tajungba, saka, piyas süngjang atutsü atemabo kodang tu-ji kong-a odir itangji piyasji tedong den atsütettsü aser anogo ishika ayutsü.
Kwi tutettsü akok (Yield) : Hectare ka tasazük nung piyas 12-20 Tonnes angutsü akok.
Piyas tuteter koma anepalutsü :  Piyas ya tuteter külen jung-junga merük-er akum nung konga ayutsüla.
Piyas koma ayutsüla : Piyas meyi mapang nung adokba-bo talang ka meyutetter saka mongpu nung adokbaji bo talang ka yu-a amshitsü akok.

— Agricultural Technology Management Agency (ATMA)