Propagation and cultivation practices of large Cardamom

Introduction :
Large Cardamom mesüra Badi Elaichi ya mongpo ka nung dang masü saka küm piyong aliba tsünütsü ka lir. Sub Himalayan tesemtem ya iba elaichi tsünütsü atema tetemsü ta shiteter. Badi elaichi dang ya ‘Queen of Spices’ ta-a ajar, kechiaser iba elaichi ya chiyongtsü tabo balala aika nung amshir aser ayurvedic mozü nunga kanga tongtipang süa amshir.
Badi Elaichi plantation tenzüktsü atema tongtipang temetettsü kar yamai-
* Plantation tesem shimdang tzü source tajung alidak ka shimtsüla.
* Alu achidang süngdong lidong songjenbo melepdoktsüla kechiaser elaichi dong atema akhüm nungdaker aji mesüra alu chir elaichi ano madem tsüngda küm ka jilia akhüm agütsüba süngdong atemtsüla.
* Elaichi mademdang ali ji jongjonga renemtsüla aser elaichi dong tsüngda spacing shidak ayutsüla.
* Badi elaichi dong süaka jat aika ali asünung, asen ali, tzü, mopong den apet bushia atemtsüla.
1.    CULTIVATION
India nung Badi Elachi tsünütsü atema North- Eastern tesem ya tajungba kechiaser iba süngdong ya akhüm meimba süngdong ka lir aser anü tesashi metizüker. Nagaland District ajunga nung elaichi tsünütsü  atema tzü, mopong aser ali tapet lir.
2.    VARIETIES (Jat)
Badi Elaichi dang süaka iba elaichi ya jat aika lir. Nagaland nung tang tsünüba jattem ya küm metsür pezü (25) shi tejaklen Sikkim nung-i bener aruba jat tem lir, Nagaland nung kanga sabua amshiba jat tenüng aser yimya  kar yamai lir.
Ø       Varlangey:Iba jat ya tenem lima  nung tapet ba, tenem lima koba 1500msl shi talang lir item jaka nung kanga peter.
Ø      Ramsey & Sawaney- iba elaichi jat ya tenem lima tzü nungi 975-1500 meter shi pilar aliba jaka nung tapet.
Ø    Golsey ,Seremna, Bebo, Boklok Tali, Jaker aser Belak amala jat temya Arunachal Pradesh nung kanga tongtibang süa amshir.
3.    CLIMATE (Tzü mopung)
Badi elaichi ya tenem jaka koba lenden nungi mesüra tzüyim nungi 600msl-2000msl shi pilar aser tsünglu küm nung 3000-3500 mm aruba jaka süaka tzü matsüngba jakatem tetezü wabet jaka nung kanga junga aiener.
4.     SOIL (Ali)
Ashi ama wabet jaka aser ali jenjang sandy loam to loamy soils aser pH 4.50-6.00 shi aliba lima tapet asür.
5.        PROPAGATION (Metsü tsünüba yimya)
Badi elaichi ya elaichi tejang mesüra tezüng koba dang sucker ta ajar iba anaya ajanga temshir sakasa tezüng ya timba kati amshir kechiaser tejang ajanga tsünüba elaichi ya  tejang tanga aongtsü mapang talangba agir.
6.      PLANTING AND LAND PREPARATION (Elaichi farm ali renemba aser elaichi temshiba yim)
May-June ita ya elaichi atemtsü atema ita tajung kechiaser iba mapang ya ali nung tzü peria alir. Elaichi atemtsü atema alu tasen chira ayi aser süngdonglidong menüngdakba tem merükmerüka indoktsüla aser aliji jungjunga line shitak renemtsüla; ano alu teinyakdak nung temshir sürabangla elaichi dong tejen tejang junga medangtetba tem reprangshima melentsüla. Elaichi dong ka atemtsü atema ongken atu dang ongken lenden medong aser tarok ji 30cmx30cmx30cm (1x1x1ft) shi atutsüla. Ajidang masü elaichi tetong tsüngdaji 1.mx1.5m (5×5 ft) shi doktsütsüla sakasa elaichi jat kar tatishitsü agi Sawaney, Varlangey, Ramsey amala atema bo tedong tetsüngda ji 1.8mx1.8m (6×6 ft)shi nungdaker. Ongken ji tur külen hapta ana shi yadoktsür  ang ali temaba (top soil) nashisü mol mesüra danga mol meyokteper ongken ka nung temeyoktep ji Kg 1 nung-i ana shi enoker yangji elaichi tazüng (sucker) mesüra tejang (seeds) ji atemtsüla. Kodang elaichiji temtir ongken nung aliba ali jagi kangabo mopanga mesei tera temalen aremtsüla aser ongken teyong nungji dang atemtsüla. Elaichiji temer külen aliji süngo tu takong-i nembanga ayotsüla. Iba yaki ali nung tzü ji kangabo mekongdaktsür aser ai a madokdaktsür. Elaichi ya akhüm nungdakba tsünütsü ka asü nung akhüm agütsüba süngdong Alnüs nepalensis (shilem dong) kobadang Utis mesüra Alder ta ajar, Schima wallichi / needle wood tree (mesang dong), Macaranga denticulate / kenda (kabu dong) amala ya elaichi lu nung kanga saboa amshir.
7.    SEEDLINGS PER HECTARE (Elaichi tedong temshiba yim)
Ramsey aser Sawaney jat                                  : 3000 suckers/ha
Golsey jat                                                                                : 4300 suckers/ha
8.    IRRIGATION
Elaichi ya tekong tenem tsünütsü ka asüyonga tzü kanga peria nungdakba tsünütsü ka lir. Iba yongji mongbo mapang takok tashi elaichi dong nung tzü agutsütsüla.
9.     HARVESTING AND POST-HARVESTING HANDLING
Elaichi tejang tangteter külen agizüktsü mapang tongogo ta metettsübaji elaichi atangba tejong talak len tera meromeroa akümtsü. Idangji tejang atangba süngsemtemji talaklen 30-45 cm shi lepdoktsü. Iba ajangaya elaichi tejang tekeraba nung mendaktsür. Iba ya lepdoker külen anogo 10-15 shi lir elaichi tejang adangba tejong emji nei-nok kati rangzüktsü akok. Elaichi tejang agizükdang elaichi tepen adoker aliba tejungji mekongshi mesüra meraksai agizüktsü tim asü nung, takok tashi agi elaichi agizüktsü yim ashir(skilled labourers) tem-i agizük tajungba. Tejang keta aliba tejongtemji tim-i bendener elaichi tejang ji tim-i kaka agizüka bendener kongtaktsütsüla. Elaichi tim-i akong ba dang ya curing ta ajar. Curing ya elaichi ajizüker meraksadaktsütsü aser jenjang keta yoktettsü asoshi tongtibang. Elaichi akongtsü (curing) asoshi elaichi ya ghonda 36 shi 50°-55°C tatsük (temperature) nung awangtsüla ajiser külen tray ka nung mimongdak meyipshia aotsüla. Kodang elaichi ji aoratir elaichi tesemji sangzüka alutsü itangji mimongdak nung-i agizüker waitsü( mesh)  nung tesemji aitokang.
10.     PACKAGING
Elaichi takong ya polythene lined jute bags nung seper külen süng takong ma nung ajungtena ayutsüla. Elaichiya jungjunga konger takong jaka nung yura ita terok(6) tak tali meraksai yatokteter.
11.     YIELD
Badi elaichi farm ya junga dang anepalurbo farm hectare ka nung elaichi 5-10 Quintals shi agizüker aser iba ji küm ka mesüra ana atema dang masü küm 50 dak tali elaichi tejang dangtsüteter.

— Courtesy :  ATMA, Mokokchung.