– Temjentenzük, Kohima.
(Taoba adok nungi…)
Yongla, Tsüngrem metetba kibong nungi aruba tebur tajung aiür ka liasü. Yimya awashi metet meteter aser banglabanglema aliba aiür ka masü. Tejak tesangwa aser ajak den tejembinü aiür ka. La tar feet pongu sür inch terok, sentsü temesüng soro tajung ka liasü. La nükjang ilara masü, tenükküm temelem, nüksemo talang aser menüremi kanga azür koba agi lai ajurur ajak puadaktsü!
Ya Endir aser Yongla atema temeim otsü zülutsü tetenzüker liasü. Tena kodanga mepilatsü aser kibong maküm tashi tena asüngteta alitsü azüngashiteb. Kechi arudir aruaka tena temeim nung akanga nokdaktsü ta nangzük. Tenati pungmang nung tebur tajung sentong aika yanglu aser temeim nung teti pela alitsü ta bilem. Saka tia tamajung kati tena yakta meneptsü ta tenati memeteti liasü!
“Nibo asem aginür” ta Endiri ashidang, “masü” ta Yonglai menerema langzü, “nibo tebur ka aser tetsür ka dang aginür” ta tena ‘temeim otsü züluba lima’ nungji pelatepba, kati ka dak tila ka danga miyrudaktsütsü kümdanga anogotem süidaktsü.
Tesasatsüka tena tepela kobi melie samadok. Shibaibo tena ama tetemsü kongro, sangbang, nüknürar ana, mepelai lidaktsünütsü? Saka Tiatsüri kechi tiaja liasü iba tammang jagi tena temeim atsüshitsü tenzük. Kodang Endir tsüraburi tena meimtepba meteta aküm, iba anogo nungi pa kanga dang mepelai aküm. Pa joko chia nanga mechiyonger. Pai jangra aliba mapatem talisa Footbol asayaba, lokti nung shilem agiba item maparen ajak pai doktsü. Repranga telidak nung pa temang touzük ishiba küma zanoa aküm.
“Aya, kü temeim Endir, na kechi asü?” ta Yonglai, pa, lar kidangi kishi lapoka aitba den külemi asüngdang. Iba mapang ya tenaprongla meyi sodi amongtsü pei pei kidangi shilanga aliba mapang ka liasü. “Ano anogo kwika ni ne dang kesa tasüngdangba ya asüngdangtsü?” “Aya, kü temeim Endir, na ya na ama masüa ja?” ta Yonglai kanga shisabulua jembi.”Kechiba na iba ama baklabakla akümer?” “imlibilema shiangko to” ta lai kanga dang mepishi. “Nia yaritetsüba lenmang karbo angutsü” ta lai ashidang, “masü, tajung, nai kecha mesütetsü. Iba yabo kü sasa dang inyaktsüba mapa lir” ta pai langzü. “Nunga. Tanübo nai shilanglang. Ne mulung nung kechi agi timtemdaktsür aji kü dang rakpoka mashi nungbo ni tanü nungi tenzüka kecha machitsü aser majemtsü” ta pa tsübudaktsü. Endiri, la kanga meim nung la machi majemi timatembaji pai kodanga repranga melitetsü ta Yonglai jangja meteta liasü.
Atangji, Yonglai pa kechi agi timatemer ajak metetsübaji kanga dang tim liasü. Lai pa kanga dang meim aser yarinü. Lai pa sasapela kümdaktsünü aser pelaa lidaktsünü. Yongji lai tanübo temulungtetba tulu agi jembi. “Tajung süaka, tamajung süaka ni metetsüla” ta lai mekanga jembi. La jembishinü akhi ama mesüi balaka ngua, Endiri pa mulung nung bilem,”ni kobika miyimbanga yutetsü”?
Endiri pa temeim Yongla, miyirudaktsünüba agi mapang talang ka par tsüraburi nokdangba indang kecha meshii dang aru. Pai pa sasa dang koktetsü merang. Pai kidang tsüraburtem den aiben mepishia jembidang. Parnok nem angatetdaktsütsü merang. Aser aiben bangsentepbaa jembi. Saka ajak amajok dang asü.
“Kü meimla, nai kü dang tejashi”, ta Endiri tanemi ashi aser ola madoki bangka ali! “Maneni shiangma”, ta Yonglai langzü. “Nai aji kechi shinerba?” ta shia la tejak mekümadok. La tebur tajung tejak tesangwa to ajungbena mepet tanak arua alima akhümbangba ama mangmanga aküm aser la nüktzü, ola adoktsüka asünungbo ‘chürok chürok’ ta adoktsü amai, nüktzüjang tululu ayimtsü tenzük. Kechiyong pai oren ka ashiba nung jagi lai ajak angatetadok. Lai tashi agi ola adoka, pongdena ajeb. Lai pa temang shi ajakji ngusa achitsü ta bilema temulungjang pokma ajeb. Aser tejashi nung aika inyaktsü bilem saka ajebtsüba dak alaka kecha mesüteti aküm.
Kodang Endiri pa tia maka koda masüba otsü shimaa aküm, anüng nung tzüngmok atem, alima nung yipru tzünglu tulu aru! Alima yimyaia Endir aser Yongla den külemi tejashi nung nüktzü ayimba temaitsü sayu.
Endiri azüngashia pa mulung nung pasasa ashi, “ni ozü tsüraburi jembitsüba tetsür kodanga magitsü”. Aser tanabuba nung “ni kü meimla Yongla den pilatsü”. Tatem nung pai la dak azüit aser tayi aliba tenibong nung bangmesep aser lar kidang nungi ayazük. Yongla aridaka kima tashi asema alu aser pa dak azüita pa teko nung metaloker ajeb. Pai romal agiteta la nüktzü aidoktzür mesüzüka kilungi anioka yutsü aser tejashi nung pa gari nung mener “iba lima nungbo metiasem” ken temloker teti atema la nungi pila ao.
You must be logged in to post a comment Login