Rohingya Muslim nunger Manipur telungi miima aiter: Biren Singh

Imphal, December 22 (Agencies): Border district tem nung police-i kanga junga nüka miter aser parnoki taitsü aketba nisung 560 shi puogo, ta Manipur Chief Minister-i ashi.
Hokolbarnü N Biren Singh-i state assembly nung ashiba agi, Rohingya Muslim temi state telungi aittsü tenzükogo.
Congress züngsem K Meghachandra-i assembly nung motion ka benokba atema telangzüba agütsüdang Biren Singh-i iba osang metetdaktsü.
“Arrtsü anasa aliba Moreh jila nung police-i mita aodang Rohingya Muslim nunger ka apu. Par tenet Manipur telungi miima ait ta osang angazüker aser tanüngba nisungtem mangu bushitepdar” ta paisa ashi.
Arrtsülen aliba district tem nung kanga junga anüker aser police-i taitsü aketba nisung 560 tashi puogo. Parnok rongnung 105 ket nung kulikaket maliba atema meyipa yokogo, ta Biren-isa shisem.
Jiribam nung kulikaket maliba nisung 178 apu aser parnoki ozüng alema amshiba aou agi yangluba aputem raksatsüogo, ta paisa metetdaktsü.
“Truck gari anirtemi bendangertemi anir arur aser ketdangsertemi parnok nem ali agütsür. Yimsüsürtem kari parnok ji vote angutsü atema amshir. MLA ajaki pei pei constituency nung bushitsüla aser bendangertem aliba osang tejangja metetdaktsütsüla” ta Manipur chief minister-isa ashi.
Meghachandra-i Manipur nung Inner Line Permit (ILP) system tenzüktsü atema ayongzüka jembidang, “activist temi ILP atema lungkak aitba sentongtem agitsü amokmerener aser item bill tem renemtsü atema mapang lateta ayutsüla” ta ashi.
Idangji Biren Singh-i lisopurtem kümzüka ayutsü atema ILP bill tasentem yanglutsü ta nangzük.
Arunachal Pradesh, Mizoram aser Nagaland nung ILP system tenzüka lir. 1948 küm Manipur nung bendanger nütsüng yongsükji 2,719 liasü, ajisüaka 2001 census nungbo parnok 7,40,488 akümba sayua lir. Ibaji Manipur nung kin tuluba nütsüng yongsük dang nungi teimba lir, ta Congress MLA Meghachandra-isa metetdaktsü.