Rongsenketsüng

–  Talitemjen Imchen.

Aiben Naga kin tejakleni aoba nung züngdanga shisadanger. Aser aji rongsenketsüng tashi ita alinungang kin kaji tejakleni otet aser odar ta shitet. Kin ka rongsenketsüng nung tashi itta lir ta shitettsüji tongmelang agi, peii inyaktetba agi pei lima perir tanga limai yoktetba dangji, rongsenketsüng nung tashi itta aliba kin ka ta jatet.  Saka aseni inyaktetbatem tang tashi tanga tesemi bener oa ayoktsübo doktsür, asenoka meperir. “Shir Kin Makamait Tia Nung Lidir, Par Lima Yimjung Aser Tesünep Meliteter.” Naga nunger ka asoshi rongsenketsüng luyim nung sen apulokersa tenzüker. Iba jagi inyakyim ajak ji kangden yaksü (freezing point) nungiang apusor. Iba den temetetba inyakyim jia apulokersa (tangar dang asüngdanga) tenzüktsüsa akümer. Aser luyim tenzüker ji rongsen ji talubosa teka jagi asentsü alimaibo imlaa bilemtsür.
Tanü putu alinük balala nungi osettem bener arua, Naga lima nung osettsüset ayokertem ji reprangdangra, tzümartem dang lir aser parnoki dang bener aruteter. Parnoki shishilemba tsütsü distirct ajak ampanger lir. Naga nungertembo parnok dokan nung aiür asangur kar taa terara agüjaa mendaktsübaji dang lir. Itemji angudang shishilemba tsütsü Naga nungertem ji ano kangden yaksü nungsa aliba tali jangjashir. Aser shishilemba tsütsü kangasa tammang tia nung aliba meteter. Aiür asangurtem tanü taa terara agia dokan nung amenba jagi tasa kar danga angazüker, ibaji shishilemba tsütsü aintsü tamang akar. Aser tarutsü mapangtem nungbo parnok kibur küma bazaar tulu amokpangtettsü imlar.
Sen tetemlok agi aputsütepba yimya ya shishilemba tsütsü nung tongtipang ka lir aser shisakar atema timchi (scope) tulu lir. Ibai ajanga kin ka rongsenketsüng ainba nung karaa tashi itta otet. Asen lima nungbo ibai longsoa tenteter küm aikabo mesüi südi. Sen aputsütepba ajanga taputsür aser tapur anaprongla ajangzüker. Saka aputsütepba yimya ya ajaki angateta amshitsü nüngdaker. Kodang sen apudir, sentsü kümtsütsüba masü iba jagi tejang jenti atangtsü nükjidong asütsüla. Aser iba aputsütepba yimya ya miimmechi mapa ka masütsüla. Tesasatsüka, joko pa/lai apudenba sentsü ni/onoki memetet, maotsütsü ta osang kaket nung mapang shia angudang kanga aoksar. Ashiko kari temulung ulua osang kaket nung adoktsür dangashi, telong nung kuremteper ano jenti alitsü. Sen aputsür/telokia awashi metettsü nüngdaker. Sen tapur jagi mapang shitak nung koda masüka ser magütsütetra, shibai kuli süa ali pa/la dang ji meshitsü nüngdaker. Aser kulisür jagia nai kulisüba amaji, ne medemsang/la jagi sen ji maotetra nai otsütsüla. Mesüra tamasayongi nai kuliji masütsüla.
Joko adianu/tsürabur/chirnuri memeteti apudenba mim sentsü otsüba ya asen lima nung anentsüla. Iba ya auashir mapa ka lir. Tanü putu, laishiri dang masü saka netsüng ajaki Tsüngremer tenyaba mapa nung sotaker mazüngi inyaktepba putu ka nung kangasa mapet mapa ka lir. Chirnur/tsürabur/adianu süaka, peii memetetba sentsü otsütsübaji nisung ka molungsentsüi agizüktsü kanga tasak. Aser kidangkimang dendang masü taputsür telok denjia temeim mokonga akümer. Khristan tajung kaka asünung temeshiria balaka nem aputsütsü aser balaka dang meshiba yimya ya anentsüla. Iba yagi yimjung lima ta züluteper yimyimaka, telok nung kuremtepji manenteter aser yimjung lima ta mejateter.
Sen aputepdang metettsüyim (format) tejangja alitsüla aser yama ji inyaktsüla. Format yangludang tapunerji temsüa melira sen ji maputsütsüla. Mesüra kulisür inoksemtsüla. Aser ajongbena tapuri senji maotetra, kulisüri odaktsütsüla. Kulisüria metettsüba kaji, hau pa/la ji senso tajung ka lir ta angatetba nung masü, saka pa/lai apuba senji mapang shitak nung magütsütetra ni otsütsü ta angateter kuliji asütsüla.
Ano karibo sen aputepdang senji mapang shitak nung magütsütetra, osettsüset aser ali rongsen agütsütsü atemzüker ayur. Iba ama osettsüset mesüra ali rongsen agütsütsü atemzüker ayubajibo, yimer indang süra, yimi  kuli asütsüla. Kidong indang süra kidongi kuli asütsüla. Kibong indang süra, kibong nung tsüraburi kuli asütsüla.
Yamaji nüburtem yongtsü nung molung kuremtep tuluka maodang yongi, ibai lanu tain ajaki angatettsü nüngdaker. Aser kodang sen tapur aser taputsür telok ana yongtsü nungji ibai benteta yudir, tai talila memenateptsü saka tesünep aser yimjung alitsü. Ibaji dang masü asen kin rongsenketsüng tsütsü tashi itta akümtsü.