RSS dak army tentettsü tashi lir

Linük Temzüngi dang melarbang Rashtriya Swayamsevak Sangh (RSS)-i anogo asemnü tsüngda linük nung army ka tentettsü koka lir ta tawa tu RSS tanishisang Mohan Bhagwat-i ashi. Indian Army-ibo iba mapaji ita trok nungi tenet shi agia inyaktsü saka RSS-ibo anogo asemnü nung army ka tentettettsü ta pai ashi. RSS ya sepai indang reju ka masü saka sepai tentettsü atema nübo aser lenmang sadema lir ta Mohan Bhagwat-isa shisem. Pai anogo asem aser ita 6-7 indang medemdanga jembiba ajanga linük ketdangsübaren nung tasüngdangba aika adokogo. RSS-i Mohan Bhagwat-i jembiba olen jangjashitsütsü meranger saka pai jembiba olen atema nisung aikati ashishiteper. Iba onük yagi Army aser linük wako mezüngmeshir aser pai linük asoshi taküm bendanga agütsüba sepaitem mezüngmeshiogo ta Opposition-i aitsür. Bhagwat-i jembiba olen nungi onük ana nung ameter aser mezüngbuba onükji, pai anogo asemnü tsüngda army ka tentettsü akok ta asübaji lir. Pai atangji nung iba mapaji inyaktettsü asü masü’ar mejembir saka kechiba RSS-i “army” ka nem training agütsür? Parnoki ayonga agiba shakhas, camps aser lectures nung prangpong-injang bener raratsü indang kechi koma tesayubatem agütsür? Democracy linük ka nung telok mashii ka nem army tentettsü atema temelaba agütsür asü? RSS nem shirnoki military training agütsütsü atema temelaba agütsü aser parnoki army tentetba ajanga linük ajangzüktsü asü? ta tasüngdangba aika lir. India nung Naxal purtemia kasa army tentettsü merangogo aser parnoki telungpurtem karbo adokdaktsütsü merang saka Naxal telungpurtem jagi külem nisungtem tepset tenzük. Iba jagi India sorkari Naxal telungpurtemji ozüng anemertem ta züngshir aser parnok anema mapa inyaker. Bihar nunga Ranveer Sena ta ser Hindu nunger temaba jenjang nung alirtemi sepai ka tentet aser parnoki Dalit nungertem tepset. Iba ajanga küm aika Bihar nung azütokshitepba tensa asenoki nguogo. Bhagwat-i “army” ta asübaji Armed Forces-i tzümetsüng aser alima lendong balala atalokdang volunteer tem anidenba ama shinürba süra, senso ajaki, Gurudwara, missionary telok temia iba mesükba ‘army’ tentettsü atema temelaba agütsütsüla, kechiyong parnok ajaki RSS dang nungi tejangraba nung teyari mapa inyaka arur. Ajisüaka, RSS tanishisangi army ta asübaji prangpong-injang bener raraba sepaitem tentettsü indang ashirba süra, iba onük ya kanga dang süoki ia bilemtsüba onük ka lir. RSS indang tangatetbaji telok telemsa nung ajemdaker lir aser parnoki Hindu tangatetba aser ano India sobaliba dak nungi alaka oa tangatetba lir. Iba ama tangatetba ka nung RSS-i army ka tentettsü aser iba atema training agüja arur süra, iba nung linük aser loktiliba atema lendong tulu keta lir. Bhagwat-i jembiba olen nung tanabuba onük nung amettsübaji army tentettsü atema ‘Linük temzüngi melara’ ta asübaji lir. RSS-i Hindutva tangatetba nung noktaker Hindu Rashtra (Hindu Linük) ka tentettsüba alizüng lir. Iba alizüngji atongtsü atema linük nung sorkar ketdangsüba ajunga madak tashi alitsüla ta Bhagwat-i kanga junga meteta lir aser iba mapa inyaktsü atema Linük Temzüng nung temelenshi kar asütsüla ta paisa angateta lir. RSS-i Linük Temzüng kangasa melenshinür aser parnoki Linük Temzüng nungi Ambedkar tenüng agiener parnok kibur kümnür. Bhagwat-i ‘Linük Temzüngi melara’ ta ashiba oren jagi RSS-i Linük Temzüng melenshinür ta asüba kuli jungkai adoka sayur. Tanü India madak ketdang asüba sorkarji RSS-i azüoka lir. Ajisüaka, iba sorkar ya Parliament nung züngsem peria mali aser iba jagi parnoki bilemba ama mapa aika meinyakteter. RSS-i Parliament züngsem teimba kümdaktsünür aser ibaji atalok nung dang parnoki Linük Temzüng nung temelenshi sütettsü aser linük madak ketdangsütettsü. Anogo asemnü tsüngda army ka tentettsü aser armed training agütsür ta jembibaji odangbo masü saka iba ajanga RSS dak miim tebilembatem aliba tema nung sayur. Alima nung democracy linük tulutiba ta ajaba India linük ya Hindu nunger atema dang masü saka tamangba telok aser linük senso ajak atema lir. Anungji, Islamic tangatetba nung inyaksangshirtem ozüngi noktangba aser azüokba ama RSS-i anir Hindutva tangatetba nung noktakertem yabo ozüngi noktangtsüla aser azüoktsü tim.