Rwanda nung tenlaki meyirijang aika shibangtsü, pastor trok apu

Kigali, Rongchii 09 (Agencies): Metsüremi (March) 1 nungi tenzüka sorkari mita bushiba mapang Rwanda nung arogo 6,000 shi shibangtsü aser pastor trok tashi puogo, aser iba linük yimtiba, Kigali kisüng nunga arogo 700 shibangtsüogo.
Kigali nung arogo nem teyari agütsütsü asoshi pastor troki nüburtem ayongshia jajaba mapang sorkar anema mapa inyaktsü merangba sentong yanglur, ta aitsü.
Rwanda Governance Board (RGO) ajanga linük nung tamangba yimsü nung ajemdaker lapokba rejutem asoshi temzüng tasen ka yanglua lir, kong pastor ya theological education alitsüla aser reju shia tetsür aser tebur atema metsü meshiba tesem balala alitsüla, aser iba temzüng nung ajemdaker shibangtsü, ta World Watch Monitor ajanga ashi.
Metsüremi (March) nungi tenzüka sorkari linük nung item arogo aser rejutem shibangtsüba rongnung arogo 6,000 densema lir aser item arogo nung ‘structural’ aser ‘pollution’ temzüng nung aliba ama yanglua mali, ta Associated Press ajanga Rongchii (April) 4 nung Kigali nungi aruba osang nung ajemdaker ashi. Item rongnung Pentecostal arogo timba lir, saka Muslim nunger tekülem ki kar densema lir ta ashir. Rwanda nung nütsüng yongsük million 12 lir aser item rongnungi Khristanpur timba lir.
Linük nung tenlaki tali lir, ta Rwanda Tir, Paul Kagame-i iba inyakyim tenzükba sülen ashi.
“Item ya nüburtem nem tzü agütsüba tzübu asü? Linük nung tzübu yamai malitsü südi. Iba amai factory lir na? Iba ya tebenja dang lir,” ta pai nisung million 1.3 aliba Kigali nung tekülem ki 1,400 aliba nungi 700 shibangtsüba sülen osangbener dang ashi.
Item tekülem ki ya aika ki asüba yimya nung manidakba, nüburtem lendong balala nungi mükümzüktettsüsa aliba aser merikmeju maliba ajanga shibangtsü. Kigali nung tekülem ki karbo ketdangsertemi semdangba sülen tanaben lapok, ta osang ka ajanga ashi, saka tang tashi shibanga aliba tekülem ki ya mezüngdangteter. Tang tashi shibangtsür aliba arogotem indang tenüngtem anu mebenteti lir, ta RGO tekolakba, Anastase Shyaka-i ashi.
“Sarasademba ki aika tia tamajung nung liasü aser onok tamangba yimsü nung tenük yoker masü. Onoki yimsü balala indang sarasademba ki shibangtsür aser tamangertem dang temang anema alitsü aser kümzüka alitsüsa yanglutsü ashir,” ta Shyaka-i osangbener dang ashi.
Shibangtsür aliba tekülem ki karbo sorkar nungi temelaba melie lapoka liasü, koba küm shia temelaba agitsüla, ta Shyaka-i ashi.
RGO-i tang yangluba temzüng tasen ya amshira tekülem ki aika melapoktettsü.
RGO-i süoki ia bilemtsüba rongnung, sayutsüngir kari tamangertem den sayutsüngi o tai jembir, ta Shyaka-i ashi. Tsüklai (February) nunga Rwanda nung Khristanpur indang radio station ka shibangtsü, koba ajanga Tsüngrem osang sangdongbaji tetsürtem anema liasü, ta sorkari ashir.
Sorkari iba ama mapa inyakba ya tamangba yimsü indang temeden nung sorkari teka sangshir, ta tamangba yimsü aser lokti balala lenir kari ashir aser kari iba mapa ya nüburtem kümzüktsü mechi inyaker, ta ashir.
“Sorkari tekülem ki tajungba yangludaktsütsü asoshi merangba ya pela agizüker,” ta Evangelical Free Church of Rwanda nung tir, Esron Maniragaba-i ashi.
“Shirnoki temzüng nung aliba ama inyaka mali, parnok indang tekülem ki lapokja tajungba nung yangludaktsütsüla,” ta Churches’ Forum nung tir, Innocent Nyezimana-i ashi.
Rwanda nung 2012 küm nütsüng yongsük züngdangba nung shilem 44 Catholic, shilem 37.9 Protestant aser shilem 11.9 Seventh-day Adventist lir. Tanüngba nungi Muslim shilem 2 aser Jehovah’s Witnesses shilem 0.7 lir.