Sangro ama, tayongzükba yimyim ama

– N. Saku Imsong, 4th Mile, Diphupar, Dimapur.

Hai Tsüngrem maongka agi jatetba asen Aortem ken jungjunga züngkümshir anga-a liangniee, haujato asen kin obola nunger mapang Tzüla tzüti atendanga AR apu yanglur atendanga arua asüanee. Joko nübu jenti atenshiji ojang dang süti ta sür AR apoji alangtanga yutsür aruba kin ta ayak tejangja lia aruba kin ta jembia arua asüanee.
Aji oda liyonga arur nütsüng onsara akümji tsükong palala yateta liyonga aru ati. Tatsüka dang lirbo shinga kinia mamshiba yimya ka tenteta, nür dang ozü tambu, ta, ya ozü lika ta aitsütepa, nok, nü, jong, Ao anem tenzüka yim o yim na tekolak bushiba putu tensa ajurua tsükjitep tenzüka kilen danger süng, long külema arua asüanee. Kenüyongi aru tabo jembir, saka ozü tama nür tesü nenok ainer ta aitsütepa aposo.
Saka iba putu tensa nungji lia aruba mapang ka nung Dr. E.W. Clark-er kibong Naga teneme atua Khrista yimsü sayua aodang obola nungeri TAPUPANG nung MANGO tajem apoker lia aji apodoker Tsüngrem yimsüji agizüka tongmelang tamang agi ochi shia amanga aru ta otsü angashia aru. Dr. Clark agi asen kin den küm 41 lir külen, asen AOR dang joko anüdok limatemjibo nenok Aor wadang süang ta iba lima lenji teka mekanga sarasadema asen Aor nem nungloktsür ao.
Iba sülen obola obala nungerteme ajaklen oda anüdoklen nüburtemji tanüla aser kaküt shisatsü nung nüchi kümdaktsü. Aji oda par mapang tongmelang tamang agi alimaji azükarua lia aru ati. Oda par mapangbo tanü asüng amai tala (key) manguba mapang asüji, alue aodangjibo yutsür, ainlongene aodanga jendang tsük sunga tokdena yur, kidang KETTSÜ sünga senti oset jenti rizünga liaka, kishitemji süng agidang tangeta yutsürsa ao. Saka kecha samasariba kecha meli-e aji oda ochi nung lia aru. Koda temenungratsü aser tenükshitsü putu ka liasü.
Saka tanü tensa reprangdangra an chanu ka dang nungibo nisung jenjang tilaba akümba putu kati asen lima menepogonee. Reprangja nüburteme kati ka mapayue dangar nem bendanga agütsür.
Hai asen nüburtem. Asenoki ken jungjunga shisadangti koda? Haune oda asen nübur atema ayip majangera jenti lirnee. Saka mangdang mangur. Anungji lanurtem tenüng nung tayongzükba kar lemsatepnür. Tamasa asen nübure AROK tebilemtsü bena shisadanger temeim, ochi, shisatsü teindang, Arok ajongtsü bilemba. Item ojangtemji retreta agizüker amshira tangar kin ajaki asen kin tali jangjatsü.
Süra aji kodasür tenzüktsü. AOR ajak ya kibong ka chir ama asütsü, tongtipangsa election nung ya yim o yim na ainki shitepa nisung taküm lalua rongsen jenti melalue arok tangatettep nung shimer yok nungbo menden tajung atatsü, ochishia area sanger yaritettsü, shisatsü tako ajak samatsü, aser Tsüngrem tali pelatsü, aser dangar kin menütong makümtsü ta bilemer ati, koda?
Anungji asen kin ajungkettsü shisadangti süra, rongsen, nok, nü, bom, injang tongtipang masü, saka arok ajungtsü bilema tamalen ayongzükba ojangtemji ken asentenshia shisadangti koda ta shinür. Anungji arung asenok tepong longer, aseni dangar kin mebushi-e dangar kin-e asen akümtsübua bushia arutsüsa alenteper asenok ajak jenjang yimshia aposoti nee ta ayongzüker.
Ano tarutsü lanu putu asoshi yamai shinür. Hai shisadangangju lanur tajungtem. Atsü ki nung naro tajung apong ama lokti aser kibong nung teronem tajung adokdaktsür, aji Arogo asoshi senti rongsen masü no. Yimden asoshi tarutsü nükla masü no. Alima nem teimla agütsüba, aji lanurtem lir.
Anungji oh lanurtem aposoang asen lima yangluti. Nüktsü yima tsüsenshir Tsüngremer mimong aputetti koda? Telongjemji temeim süngjang ta angateta, tai tokteper, tesünep yimjung adokdaktsüti. Tarutsü asen putu dak rangloker tanü asen lima yangluti koda? Tarutsü putusen putuji asen lanur meyong lir. Iba asoshi asen tsürabur tabayutsü taküm jenti tenlaogonee bilemdangangju asen lanurte.
Anungji arung asen-e inyaktettsü mapatem inyakti. Nai ngutetba shisatsü ajak bener arung, alimai na nungi kechi inlar adalokdakjangma. Senti mapang ajak alangzükang, ya mapang tang lir.
Lanurtem nü taküm lemang nung Tsüngrem tama südakjang kechiaser senso lima memeyimeri loktiliba raksatsür. Longjema lira melaotsü, Arogoteme sarasademjang, yimsüsürteme nü jaja lemang shidak sayuang, Tsüngrem pelatsüsa. Anungji arung lanurtem asen tenu nungerteme asen aküm tsübur, tsüraburteme asenok dak imlar. Anungji arung asenok temeimtep tepong langer asen nübur ajungkettsü asoshi tejaklene dangar menüba ta masü ajateta asemti ta ayongzüker.
KUKNALIM