Sangro Anogo

~ Talitemjen Imchen.

Küm shia alima ajunga nung March 21st nü ji sangro anogo amonger. Asen lima nunga sangro meimer aika dang alinung, taruba küm nungibo ajaki iba anogo ya bilemteta osang kaket nung ne sangroji adoktsütsü junger. Iba jagi sangro mejemba tsütsü nung tali tashi itta aotsü tamang akar. Nai züluba sangro ji teti alima den ne tenüng nung alitsü. Tanü sangro anogo nü iba sangro ya kenten yimya nung mejemer PEI TASOLI MEIMER ajak dangi renemtsür (dedicated).

1957 GROUPING (March 1957 – Feb. 1958)

Kenü obalai ajok mechir atentena noktak.
Pai Longkhüm yimtiba repranga nüktzü atsüng.
Aser tanemi teka ji tua tejak nung nüksü ji aidok.
Ano tepangmechi ji nüngdena anüdoklen ranglok.
Aser ok atena ya kü taso li ta otsü ka shia tenzük.

Anepdang an akongba mapang külemi saker,
Kidang onok tejen mapalem tenzüka inyaktep.
Anüngdang chiyungtsü den künu nungertem anir,
Ojalai alu nungi süngjanglijang bener adoktsütsü,
Ta pelatepa otsülar kidang yutsür alui apuso.

Alu wadang tulu ngur anü tao memeteti noktak.
Nikongtsütsü akhi ama ozü sangnutemi kenten,
Temenungratsüka pei pei kensü nung tenzük.
Ojalai kidangi tugotsü mapang atonger ta ashi.
Densemer den alu nungi ilunga kidangi apuso.

Aoksaa yimti nung yimakeri bomb pokloktsü.
Amokmeren kecha mali lendi meketpanger
Lanu tain mebendangi butt aser süng agi azük.
Oja, oba kümzükang ta ayimtena ni ajeb.
Tena ajepba dak alaka tekümzüklen amajok liasü.

Yimmakeri tai makar kasetba ji kü nüki angu.
Parnoki tashiyim agi kü jakdang tetsür raksatsü.
Aonung anüngdang meditemi ki jen rongdoktsü
Alu nung tsünüsemongtsü aser jen raksatsü
Temeden aser senso ji yimmaker meyong aküm.

Obalai nüchiso agi dang talenba salatsü ta shia,
Kütsü künu onok rongjenseta yutsür apuso.
Yakta dang 1957 grouping tenzüka march ita,
Longkhüm yimtibai senteptsü ozüng agütsü.
Mitsa, jara agi atsü yanglur alaashia lidaktsü.

Nüburtemji achiajem chiyungtsü meperiba agi,
Tejaktepang paklapaklar  merumerua aküm.
Talaklai ola tilaba küma ajep anendang ni pela.
Saka ojalai, la jakden aser arakzüyim ji achitet.
Mamatettsüka ojala mama asepba agi talakla asü.

Teka amteper yimmaker anema noktaktsü melena,
Rongsenyong taso lima memeimi itangiter adok.
Pei nisung o itangiter na mebendangi bulutsütep.
Itangiter yakyakba agi tejenbulen makai kümdaktsü.
Joko anü agi mayar ama alima ji tammang aküm.

Yimti nung nübu tajung ji azükba agi yareta aküm.
Nüchiso arunü alima dangi salem benjang ta shia,
Arem teyong nung linük tenzüker yirurtem ji asü.
Temeimtsüka pei taso lima asoshi noktakdang,
Nokinketer tasümang nung ji arem konger apong.

Obalai nüchiso bushiba agi ni tepuokdak ayu.
Itangiteri o tali asüngdanga ni merenshidaktsü.
Anüngdang anüng mongzü süira yimdangi obala aru.
Obala kidangi shilangtsü tetshia ojala tain aküm.
Molung süngzüktsü asoshi leper tazüng ayu.

Kenü bendanger tepokdak obala lir ta angazük.
Tsülatsütong nung tepelatsü osang ji olulu liasü.
Ni obala tatemsa angubaji 1957 küm ji lir.
Tanüa obalai doktsüba lendi nung noktaka lir.
Kütsü künu onok dangi obala yakta meyipangma.

Kenü obalai bendanger talenba yongrak salatsü.
Kenü pei taso limai nüchiso den obala arutsü.
Kenü obalai alangzükba nung taso shia alitsü.
Ojalai kidangi tugotsü mapang atonger ta ashi.
Densemer den alu nungi ilunga kidangi apuso.

*    Obala aser ojala ta aliba ji sangro mejemer atemabo, obula aser otsüla ama inoka lir.
*    Kü aser Ni ta aliba ajak ji sangro mejemer atemabo pei tebu ama inoka yangluba lir.
*    Densemer tetezü ji alu oli adokli ta senzüdang telok nung densemer longsua senzür dang ji ajar.
*    Iba sangro yangludang küm ana agi. Saka itabo asem dang liasü (Dec. 2015 – Feb. 2016).