Sannükertemji arogo nung Angh tem lir : Y. Kikheto Sema

Dimapur, April 19 (TYO) : Sannükertemi pei yimtsüng arogotem nung Angh ama lir ta tanü Y. Kikheto Sema, IAS, Secretary Finance, Government of Nagaland-i ashi.
Baptist Association in Eastern Nagaland-i Clark Theological College, Alichen den yaritepa April 19, 2016 nü 4 buba Leadership Development Training nung Y. Kikheto Sema-i “Role of the Church in Building the State Economy” onük jembidang iba olen jembi.
Arogo lennirtemi pei arogopurtem tanelaren tsütsü tesayuba agüja anitettsüba mapa takok ngua inyaktsüla aser iba denji züngsemtemi loktiliba nung ajuruba onüktem atemaa tesayuba agütsütsüla, ta paisa shisem.
Baptist Association in Eastern Nagaland-i Pastoral Leadership atema training tajung ayongzüka agiba atema Y. Kikheto-i parnok tenüngsang agütsü, aser paisa ashiba agi, arogo lennirtemi tamangba tsütsü dang masü saka loktiliba aser rongsenkettsüng tsütsü tesayubatem agütsütsüla.
Asen loktiliba nung telok balala tsüngda mepetmesütep aser mangatettep adoka lir. Iba ama tensa nung arogoi telok balala tsüngda tangatettep kati arutsü atema mapa inyaktsü koka lir. Teloktemi onük tila ka agi tulu ka kümdaktsür, ajisüaka sorkartemi (tema aser telung) meinyaktetaka arogotemibo teloktem tsüngda yimjung aser putepshiba bener arutettsüla, ta Y. Kikheto-isa shisem.
“Rom 13:1-7 nung Tsüngremi shimtetba reju asem indang lir aser iba nung kibong, sorkar aser Arogo indang teinyaktsütem tejangja shia lir. Anungji Arogoi züngsemtem dang pei kibong aser arogo meimba ama sorkar meimtsü tesayuba agütsütsü tim. Arogopurtem dang sorkar lennirtemji koma’ar ka süaka akhümtsübutsü tangatetba agütsütsüla, kechiyong parnokjia Tsüngremi shimetba lennirtem lir. Sorkar, yimsüsürtem aser ketdangsertemi dangbo asen lokti nung khuret ajak mekoktettsü ta arogopurtem nem angatetdaktsütsüla,” ta paisa ashi.
District tem nung senotsü lemzüktsüba agi asen nübortemi ak, nashi aser an metsüba, aonsotsü aser süngjanglijang tem tsünüba mapatem inyak nungbo, asen temang anema alibaren nung tajangzük tulu angutsü aser aji dang masü aser alima takar akümtsü. Ibaji ajanga asenok sasep nung sen amshitsü aser iba jagi asen state rongsenkettsüng jenjang ajungkettsü. Anungji arogotemi pei züngsem dang rongsenkettsüng indang tesayubatem agütsütsü ayongzüker, ta paisa shisem.
Ano, election mapang senotsü aika endokba indang onük jembidang, Kikheto-i ashiba agi, Arogotemi “Clean Elections” mapa inyakba ya election tagidak nung masü saka election metenzükdang yongi agitsüla.
Arogotemi tenla ki yangluba aser gari aliba nung sen aika endokba indang jembidang, pai arogotem tenük lapoktsü ayongzük. “Yimtsüngtem nung ki tajungtemji tenla kitem lir aser tamajungbatemji school ki tem lir. Anungji arogoi pei yimtsüng nung sorkar school tem tia atema bilemtsütsüla” ta paisa ayongzük.
“India-i tang Look East Act East policy dak rangloker mapa inyakba mapang, arogo lenirtemi pei nütsüngtem anitettsü atema tesayuba tajung agütsüba inyakyimji mezüng Baptist Association of Eastern Nagaland-i tenzüker. Anü-a Anüdoklen nungi adoker, anungji Nagaland nunga Anüdoklen nungi temelenshi bener arutsütsü imlar,” ta Y. Kikheto-isa tesentepertem ayongzük.