Santa Clause Onsara Saklok: Ibai Nüngdak asü Tapila nung Benshir

~ Imtitoshi Longkumer,
Youth Director Ungma Baptist Arogo.

Ajaki küm tenzükli nungi kanga dang yongyaseta ataba Benjong ana lir aser aji Pei tasoba anogo aser Yisu Khrista asoba bilemtetba mong anogo. Tulu-tila, takar-sensaker ajaki kanga dang yongya item anogotem asoshi arishi aser taküm tajung nung tokjang ta sarasadema adar. Adangji Khristmas ya jangratemtsüka lir, asenok temenen nung samar lia Tsüngremi Pa ajaso Jabaso ka aliba asen menen alangzüktsü asoshi taküm tenla agütsü. Anungji asenoki mepelai lidi ma? Kodaser jokdena/pongdena yongyaseta matatsü? Yisuji asenoki tanela nung aser mulungsentsü ajak agi agizüktsü sarasadema alitsüla.
Khristmas asoshi küm tetenzük nungi kija taküm, kibong, Yangyu-zünga aser telok ajaki Yisu asoba mapa nung chi auso ka kinunger aser medemertem den lemsateptsü nukjidong nung küm piyong hajira oa sen terabo rizünga adar. Nashi mesüra Ak tajungtiba ka aliat epseter pelateper. Aji dang masü saka kodang khristmas dongtir asen kilong aser kima, Yimdongtem lashishiba/perangshiba alir sobotsür. Aka maka ta masü saka hesap-kitap ser langkabosa asenoki inoktsü meranger aser adangji khristmas mapang kima yimdong nung jajatsü jangratemtsü. Alima ajunga tesangwa aser tebur junga yangpanger. Ayaterem tonga tila tanurtem kima yimdong nung ayazüba, tantsür tamburtem menürem jakden dener angur, aser Benjong ken Talisa BoneyM teloki adenba kinük pezüsü nungi angashidang asenok pelar. Item ajak ya kechiba? Iba ya tanga masü saka asen Kumtetdakba Yisu khrista aruba tamaitsü aser Pa arutsü yongya ataba terenemshiba tem lir. Ajak ya kanga dang tongtipang aser itemi inyakba ajanga asenoki Yisu aruba tali meraketdaktsür.
Saka renemshiba ajak rongnung Santa Clause renemtsüba ya adamata masü. Yisu asoba masü saka Santa asoba benjongmong ama asenoki kümdaktsüogo. Temesüng nungeri ashiba shin O ka nung yamai ashir, “tera metet/mashi ser ashi ama sayubaji timtim/lendong”. Süra asenoki Santa Clause ya komaka metet? Kanga junga metet asü tera meteter Santa Clause jilu benshidang Naga lima/Ao lima ajunga santa clause agi süngdaktsür? Ya tebilemdangtsü ka lir. Süra Santa Clause ya shiba? Santa Clause ya anü-aolen (West) Bishop ka liasü. Khristmas mapang nung pai sensaker, lajar, kodamasür tem yari. Talisa tila tanurtem nem senpet sa agüja jaja. Pai pa ji shibar aji memetetdaktsünüba agi soushi temerem asem aser tejak nembanger jaja. Aser pai inyakba mapa ji ajaki kanga dang pelaseta aser junger ta reprang. Santa Clause-i mapa tajung inyakbaji alimai kodanga mamatettsü. Anungji tanü tashi kodang Khristmas arudir Santa-i inyakba mapa tajungtem bilemteter.
Saka tanü asen lima nung ajidangra tepangkatsüka aser kanga dang süngmanga bilemer. Kechiba? Anüolen tambur kati mapa tajung inyakbaji masü, saka pai koma sobutsü asem aji asenoki kanga dang junga ajizük. Santa Clause-i bo sobutsüji masü saka Yisu asoba mapang mapa tajung jenti inyak saka asenoki bo pa mapaji masü pai sobuba ji dang angatet aser benshia arur. Tesasatsüka! Khristmas mapang jila aser yimtsüngtem semdanga odangang, asen tepang nung manga (flies) dena aitsüsa Santa Clause renemtsür. Küm ishika ogo ni Dimapur nungi atudang yimtsüng ka nungbo Santa Clause anüng tom nung tank nung mener angu, ano tatsüka atu nung kasa Santabaji süngdong nung amerlongtsü (motorcycle) ka nung mener liasü. Ni süngmangseta atua ali nung ano ni amenba gari-ji santa Clause temera nung sui ao (highway ajak amokbanga Santa Clause temera kakshir iba telung nungji garitem jaja). Kanga dang menünüa aser temulung shiranga liasü aser item noksatemji mapang shia ku mulungi tanü tashi arur. Sen, mapang aser nübu jenti indoka Santaba ya renemtsür. Shibai/shirnoki/shir yimtsüngi/Arogoi/lanur teloki Santa Clause ya tajungba renemtsür ta tokteper ama yuteper. Koda tamashi!
Santa Clause ayubaji junger mesüra majung ta ni kecha meshili, saka kü tangatetbaji Santa Clause tuluba aser tajungtiba ayutsü melenbo Santai inyakba mapa tajung ka danga asü nunga asenoki iba Khristmas mapang inyak nung koda? Santa Clausei mapa tajung ayubaji masü saka asenoki pai sobuba ji dang ajizük, anungji takümbo pai sobubaji masü saka pai inyakbaji kar benshi nung koma süla? Khristmas ji teimla aser temeimTsüngremi meimchir nem agütsüba mapang ka lir anungji iba Khristmas yabo ana anasa aliba kodamasür, leni maor sensaker kar yariti arungma. Santa Clause tuluba yanglutsü melenbo Khristmas nüngdem nung tantsür-tambur kar nem aseni akokba yari teyari tila ka asü nunga agütsüdi arungma, tsüngküm mapang anungji tzü agi kanga dang anunger, süra tantsür tambur kar nem Santa Clause yanglutsü sen jagi Tzü Pick up load ka danga alitsüra parnok asoshi tepela Khristmasji aji masütsü noh! Asen meket aliba kodamasür nem shi kg ka danga alia agütsüra par atema aji tepela khristmas mesüli ma? Tila tanur makamait kibong tem asoshi soushi talem kar alia agütsüra aji parnok asoshi tajungtiba Khristmas masütsü noh.
Asen ki ajunga lights agi mesangbanger, Khristmas tree tulutiba mesor, Ssanta Clause ji nai/ni tajungtiba yanglua, teremshiba kinük ajunga nungi remshidaktsür saka asen kidanger auyi ajak ponga timtimer, soushi talem maka, shi den Khristmas mapangbo chiyonger saka maka okrongseta alir saka nai/ni aji nguaka soukia mali ta süra iba jagi na Khristan tajung aser tabensa jangjati ma? Kima yimdong aser tenla ki tajungtiba ayutsüji kanga tongtipang saka item dang nungibo taküm Khristmas yabo asen meket aliba nungdakbapur kar yari tajungba mesüli ma? Santa Clause koma renem ta masü saka Santa Cluase-i mapa tajung inyakbaji ajizüka langka tajung inyakra ibaji chichiba Khristmas asütsü.
Tanü tashi benshia aruba yimyatem, alima ajunga renemtsür, Santa Clause tuluba aser tajungtiba ayu saka asen meket nüngdakbapur atemabo tenük tapok süra asen taküm tamashi asütsü. Anungji iba Khristmas yabo mapa tajung kabosa inyaka nisung kar asoshibo asen taküm aser kibong ya temoatsüba aser tepela angudak südaktsüdi.
Ajaki Pelatepti. Tsüngremi Moajang.