Sarasademtsütsü asü ?

Tan hopta piyong ya Kihpire, Shamator aser Pungro len Naga nunger adianutem rongnung meputep adoka lendong timtem aika ataloka arudagi. Nisung aika ki aser gari rongdokogo aser kibong aika pei ki toktsür tangalen jenoka lir. Iba lendong ya taoba Honibar aonung Shamator o Kiphire na tsüngda mejangjatetba nisung kari apuani na gari nung ooya alidang khasetba ajanga atalokbatem lir. Tang tashi nisung khasetertemji mejangjar, kechiyong police-i shinga pua mali. Ibaji tesasatsüka aser tezüdangtsüka lir. Ano, tejashitsüka kaji iba lendong ya Nagaland Board Of School Education (NBSE)-i agiba class 10 aser 12 pur tatidang tenzüktsü anogo ana-semka lia atalok, anungji item tatidang agütsütsü pur kaketshir aika ajungbena tatidang agütsüdak tesem melenshia agütsüdagi aser karbo magütsütettsüsa kümogo. Tang tashi nung Honibar aonung Shamator aser Kiphire na tsüngda apuani khasetba kuliji mejangjatetter, ajisüaka iba lendong ajanga kin o kin na rara adoker ama küma lendong atalokba ya asenok ajak asoshi tebilemtsü tulu lir. Iba lendong ajanga bener arutsüba takoksa aser tetsübu ya Kiphire, Shamator aser Pungro nung alirtem asoshi dang masü saka Naga nunger ajak asoshi khuret asütsü. Iba lendong ajanga kibong kar Kiphire toktsür aotsüsa akümba, Shamator nung melitettsüsa akümba aser Pungro nungi dena aotsüsa akümba tensa tiaji kanga mejungi kümadokogo ta asenok angatetdi. Item ama lendongji asenok dak atalok nunga komaka süla (?) ta asenoksasa asenok dak mesükdanga bilemtsübaji Naga nunger nüchi shisatsü adener tashiibo kanga khuretsa bilemtsüla. Iba lendong timtem ya Eastern Naga pur lokti tentet aser yimten yimsüsürtem kijai manendaktsütettsü aser tenokdanga menokdangtettsü. Aji oda, iba tebilemtsü khuret abentsüba ya Eastern Naga nunger lenirtem kija khuret ama tangar Naga nunger lokti aser yimten lenirtemi mebilemtsüla. Atangji, kibong nung lendong atalokdang kinunger aser ana nung alir kidang kiyongertemi tama oa yariteptsübaji tim. Ajisüaka, parnok nem kija shiloka toktsür tangar adianutembo tataloka kecha matalok ama, anisüngzüka kazüra, iba jagi pei lima azükaru masütsü. Aji oda, Kiphire aser Shamator nung lendong atalokba reprangdanga yariteptsü asoshi kechiba state sorkar nungia Home minister den  Eastern purtem dang yoker ta bilemer. Talisa, kechiba Aor lokti, arogo aser yimten lenirtembo maor ta bilemer. Temeim aser teyari ya lendong timtem mapang nung dang nüngdaker aser iba ama mapang nung dang jangjar. Aji oda, amang nung milen magütsüra sangwa dangbo menüngdaktsü. Atangji, tang ama lendong timtem mapang yariteptsü asoshi kari yok nung dang aotsüba masü saka peisasa mulungtettsüla. Akhi mapang asen tsüraburtemi Naga nunger anüdoklen alirtem tonga oagi tajung kümdakja anepalubaji sorkari yokba agi masü mesüra kari kangshiba agia masü saka nüngdakba purtem yaritsü temulung ronga bilemba agi peisasa mulungtetter oa taküm ajak bendanga agüja tenzükba mapa aser otsü lir. Iba jiluji ajizüka parnok senmangertem ama asenokia inyaktsü tim. Tang yabo joko asenok Aor yimsüsürtem longjemer Kiphire aser Shamator nung yimten aser lokti lenirtem ajurua mapa tajung karbo inyaker alitsüla ta bilemer. Tang yabo Aor arogo lenirtemi anir Kiphire, Shamator aser Pungro yimti yimdongtem sema sarasadem mapang karbo ayongzüka agir alitsüla ta bilemer. Atangji, ozüng raksaba mapatemji ozüng agi nokdangtsüla saka ozüng kija agi alima nung yimjung mangutsü. Yimten tsütsü ozüng amertemi nisung tepsetertemji aputsüla aser ozüng raksartemji merenshitsüla. Ajisüaka, Kiphire aser Shamator nung alirtem asoshi tenüngdaktibaji teti putepa alitsüsa yimjung nüngdaker. Iba yimjungjibo Tsüngrem nungi dang angutsü. Iba taochiji atema asenoki sarasademtsütsüla aser tonga oagi yariteptsüla. Iba ama Naga nungertem timtem aser tetsübu nung aliba mapang, asenoki asenoksasa kanga süokia ia bilemtsüba kaji, asenoki nüngdakba mapang nung nüngdakba nisungtem tonga oagi meyaritetra Aor agi Maor akümtsü.