Saru sarur teimba akümer

Dimapur  yimti yimdong nung tsümar meshimetsür anogo shia renlokba angur. Item rongnung tenüktelen shitak lir ser nung tiyazü meshitak amai kümer meshimetsürtema lir. Ano, nisung karbo pei ket nung meshimetsürtem bendena yur anüngdang meshimetsüdaktsür aser aonung parnoki sarutetba ajakji meshidena ayur. Ibaji tera mesüka Dimapur nung Naga yimten nüchiso bushir telok tapu 20 dak tali agi dokan amener aser business tapu balala inyakertem dang nungi saru saruba timtem aser takoksa marem Dimapur Chamber of Commerce & Indutries teloki ola adokbaji aremer maremtet adokba tejashi ola ka asütsü. Aji oda, kari yimdong nung meshimetsür aser kari ki telong tashi aita saru meshir ta Dimapur lima ya mapa meinyak meshimetsüba aser saru saruba lima ka kümogo. Iba jagi state government tashimaitba meteter aser mitkartemia ozüng raksartem anema ozüng mamshitetba tamakok sayur. Aji oda, yimtibo ozüng raksartem agi asüng saka ozüng amshitsü purtemi ozüng mamshitetter ta süra government-i pei nübortem ajak ozüng raksartem ket nung bendanga agütsür asütsü.Iba tensa tiaji kodang bilemdangdir, atangji, shisabolutsüka, kechiyong ozüng alema saru sarurtem o nübortem na tsüngda raratsüsa akümtsü. Ibaji dang masü saka kodang yimten nüchiso bushiba tenüng nung linük tenzüker telok aika kümer nübortem dang nungi pei pei saru sarutsü tenzükdir, tamalen ama Naga nunger yimten nüchiso bushirtem telok o telok na tsüngda saru mechi azü tokshia rarateptsüsa akümtsü. Joko, Dimapur ama yimti nung meshimetsüba aser saru saruba ajak ya sen menüngba industry ka lapoka ayu amai tangaribo bilemtsüsa kar meshimetsür, kar saru sarur ta kümogo. Iba jagi metetmeteta Dimapur nung oset ajak nung jenjang tasakba akümer aser Dimapur tuluba küma renloktsü melen Khakati lenang tuluba küma odagi. Tangalen nungi kisüjensütsü oset train aser gari nung bener arubatema Dimapur railway station aser Dimapur nung akhidang osettsüsettem ayudak manener saka Assam len Khakati aser Bokajan railway station nung agizüker, kechiyong yangjibo Naga nunger telok zünger mezüng ama alirtemia saru memeshitetter. Ibaji dang masü saka tangbo joko khu abenba gari tulua Dimapur nung anena ayutsüa tsübur, anungji Nagaland asoshi khu bener aruba ajak Assam len Khakati aser Bokajan nung dang anena anisüngzüker. Tetezü ozüng raksartem tsübuba agi truck gari dena Khristan-tem aliba yimtii maitteter. Shitakbabo, tang Dimapur Chamber of Commerce & Industries purtemi ola adokba amaji Dimapur nung tenteta aliba lokti tentettem Naga Council-i anir Naga kin shia telongjemtemi ozüng alema saru saruba mapatem anema ola adoktsüla. Ibai yi mayokba tebilemtsü aser takoksa dang nungi tuluba, ibai loklti tebilemtsü, kechiyong iba tebilemtsü yagibo ajak dak kongshir.  Aji oda, government dang yi yokdaktsütsü akangtsü melenabo  Dimapur nung lokti metsü- semeri dokan purtem aser business tapu balala inyakertem dang saru meshiba timtem anema ya-ang sashisashia nokdaktsü tim. Tang ama tensa tia ya government-i mazüoktet nungbo Dimapur yabo Cow boy aser Taliban ama telok aliba lima ka dang akümtsü aser asenoki aginüba ama yi ayokba dokan kar dak alaka cement, iron, hard & softwares, aonsutsü aser tula süoshi ayokba dokan-tem ajak Nagaland gate ser Assam tsütsü Khakati aser Bokajan-leni lua adoktsü. Idangjibo Dimapur ya yimjen aser yimdok ana kümadoktsü. Iba tia ya kodang angatetdir, Naga nunger yimten nüchiso raratsü asoshi tentetba telok renüng nung ozüng alema saru sarurtemia peisasa anentsü aser lokti tentettemia tasüa majem pei lima aser nübortem asoshi ozüng raksartem anema nokdaktsü. Aji oda, Naga nunger kanga kümdangtsüba mapa kaji yimten nüchiso tenüng nung saru sarurtem o Naga nunger nübortem na tsüngda tsükchiteptsüsa kümra, iba anogo nungji Naga yimten nüchiso atema nokdaker Naga nunger telok ajak mali akümtsüsa akümtsü.