School lapoktsü renema lir mali?

Department of School Education and Literacy-i October 15, 2020 nungi India nung school tem lapoktsü atema standard operating procedure (SOP) latettsüogo saka parnoki ashiba ama school tem lapoktettsü asü masü ta nisungtem terata ka nung lir. Iba ama tensa ka nung tsürabur aikati pei chirnurtem school-i yoktsü atema nungnangtsü kechiyong India nung COVID-19 wara mesamai maneni menatepa arudar. Taoba Hombar kija India nung nisung tasen 61,200 dak COVID-19 aliba puteta liasü aser iba nung 75% shi ka state 10 nung dang putetba liasü, anungji iba ama tensa ka nung tsüraburtemi pei chirnurtem school-i odangbo meyoktsü ama bilemer. Tanabuba nung, India nung school tem lapoktsü renema lir mali ta asüba tasüngdangba ka lir. Tanga linüktem ama mesüi India nungbo shisaliok wadang balaka lir, aser ibaji sorkar o nija school tem tsüngda tebendang tulu aliba asütsü. Hao, Centre-i SOP latettsüba nung state sorkartemi pei pei sasa school lapoktsü telemtetba agitsü temelaba agüja lir saka iba nung tebilemtsü khuret tulu lir aser tasüngdangba aika lir. Mezüngbuba nung sorkar school tem nung kaketshirtem temang tendangtsü atema thermal scanners yua lir mali? Tanabuba nung, kaketshirtem arulen aser aolen balaka yanglutettsü asü masü? mask enoktsü, nisung o nisung tsüngda tepila ayutsü, kaketshirtem mapang balala lemsar lunch breaks aser mid-day meals agütsütsü mesüra class lemsar agitsü sentongtem renema lir asü? ta asüba tasüngdangbatem lir. Iba dakji alia classroom, laboratory aser kaketnangtem mozü agi teti merükteta ayutsüba dena lir. Iba ama tia ka nung state sorkartem, local ketdangsertem aser lokti lennirtemi tanurtem asoshi tajungtiba telemtetba agitsübaji kanga tongtipang lir. COVID-19 talila putetba tesemtem nungbo kanga dang kümdangtsüla aser school melapok tajungba. Külen, COVID-19 puteta maliba yimtsüngtem aser iba amala tesemtem nung tesayurtem aser lokti lennirtemi kanga dang shisakaa school lapoktsü atema jungjunga asameyanger ang lapoktsüla. India kübok state balala nung Covid tali menatepa aoba agi state sorkar aikati October 31 matongdangbo school melapoktsü telemtetba agia lir aser ibaji kanga dang shitak lir. Ano külen, India nung tan ita nungi tenzüker benjung mongpu tonga aruogo. Taruba ita ka ser tesadang tsüngda Dussehra, Durga Puja, Eid Milad-un-Nabi, Diwali aser Chhath benjung tulutem amongtsüba lir aser iba sülen Khristmas mongpu arutsü. Tanü COVID-19 atema teinyaktsü aika agüja aliba rongnung nisung lokti madenshitsü tenokdangba dena lir. Ajisüaka, benjongbentsü amongdang ma ta nisungtem longsolongbena amongtsüsa akümer aser idangji coronavirus menatepa aotsü zübazüba kümdaktsür. COVID-19 adokdaktsüba Sars-Cov-2 ta ajaba mesen ya asükwa mapang kanga junga litetba mesen ka lir ta mongintemi bushiteta lir. Meimchir temang nung tango sashiba tsütsü tashidaktem ya asükwa mapang ang tali kangshir aser timtemer. Asükwa mapang yimra mesüra tanga tango sashiba dak sendakba timtemtem kanga bulua adoker aser iba ama mapang ka nung Sars-Cov-2 mesen tali tekümkümba kümshia menatepa ora, lendong tulu ajurutsü. Anungji, Centre-i kaketshirtem ajangzükdaktsütsü mechi nung school tem lapoka aotsü tebilemba shiaka, state sorkartemi kanga dang shisakaa aser tarutsü atema bilema school lapoktsü atema telemtetba agitsüla. Tanü ajung dang asaa telemtetba agira, iba jagi tanurtem dang masü saka parnok tsüraburtemi anir nisung ajak lendongi idaktsütsü. Tang tashi nungbo Nagaland nung school lapoktsü asü maneni shibangtsü’ar sorkari nungi osang tejangja ka magütsü lir. Ajisüaka, Nagaland nung school ketdangser aikati school tanaben lapok nungbo ta ser Centre-i tetuyuba agüja aliba ama pei pei sasep nung mapa inyakba osang angazükogo. School ketdangser ajak kasa masü nung, karibo inyaknüaka meinyakteti alitsü. Anungji, state sorkari tensa tajungba küma ora school lapoktsü ta tebilemba lira, district ketdangsertem nem tetuyuba agüja, kaketshirtem taküm kümzüka ayutsü atema pei pei district nung school tem reprangdaktsütsüla aser nüngdakba teyari den senotsü agüja nungittsüla.