Sen ngura ojang ta masü !

Asenoki asenoksasa Naga nunger mesüra Aor taküm yimya aser jakla indang jembidang, tetia nümadangdanga, Naga nungerji aser talisa Aorji tongmelang, ochishir aser meranga inyakba kin aser nübortem ta jembir. Iba jenjangji kaketreju tuluka nungi doctorate anguba qualification dang nungibo kanga agia tuluba. Aji oda, alima nung shibaibo tongmelang, ochishir aser meranga inyakba nisung memeimtsü aser akümmetsübutsü ? Iba denji tang asenok libaliro, temulungsentsü aser jakla yimya medemdangra, tsüraburibo tenüng tajung jatsü nung asenoki asen tenüng den mesütep aser meputep alir ama asenoki asenoksasa asadangtettsü. Asenoki asenok rongnung ochimashiba indang jembidang, jet ta yimten yimsüsürtem indang jembir ama asenoki bilemer. Ajisüaka, kodang asenok nübortemi pei alidak yimtsüng aser jila-tem nung senotsü tera ajangzüktsü mechi inyakba mapatem reprangdangdir, asenok tongmelang nisung masü aser ochishia aser meranga inyakba purtema masü, saka onsara tekülak, alimelia tagitsü ait aser meranga inyakba nungi masü saka asenoka mapa meinyak ser meshitakyim agi shitakyim küma senotsü bushiba purtem kümogo ta reprangtettsü. Item kulitem rongnung tang tenük agi ngua ataloka mapa kaji, National Highway yanglutsüba lenmangtem nung kiojen raksatsüba aser agiendaktsüba temenok (compensation) meshitsü asoshi aritepa ali kiburtem aikati lenmang yanglua aotsüba tesem nung kiojen yangluba mapa ya asütsü. Tang ya Nagaland nung National Highway yanglua aotsüba tesemtemji Kohima, Phek, Mokokchung, Longleng aser Zunheboto disrict-tem kübok lir aser item tesemtem kar nung nisungtemi temenok meshitsü asoshi kiojen yangluyonga aoba mapaji tongmelang, ochishir aser meranga inyaka alirtem jakla aser mulungsentsü memesük repranger. Nübortem asoshi terenlok mapatem inyakbatem rongnung tongtibangtibaji gari lenmang yangluba ya lir. Nagaland state nguli aritepa inyakba mapatemji gari lenmang aser school lapokyonga aoba mapatem ya liasü. Atangji, ashiko asenok onsara tongmelangraba agi, akhidang yanglua toktsüba lenmang aser akhidang lapoka yutsüba school-tem tajungba küma anepalutsü memetet aküm südi. Aji oda, lenmang tamajung nung asüyonga asenokbo tadongtsü ka tongra temulung asür aser lenmang majungba ajanga timtem aser takoksa ajuruba indangbo tebilema mebilemdanger. Ajisüaka, kodang asenoki asen alidak tonga aruagi gari lenmang tajung yanglua akaba tajangzük indang shisadangdir, mapang tatsütiba nung senotsü ishika ka agi asen nüngdak ajak ataloka inyakba tajangzük indang angatettsü. Atangji asenok aikati ajia angateta lir, ibayongji gari lenmang dang junga yanglura ta ser kiojen aser süngdonglidong raksatsüba indang temenok agir dang ashi, alibo angati agütsür. Ajisüaka, asenok rongnunga kari temenok agitsü tebilemba nung tang aritepa gari lenmang tasen tua aotsüba tesem nung kiojen yangluba mapaji parnok aser par yimertem asoshi dang masü saka alima tsüngdang Naga nunger aser Aor maksü tuluka ajurur. Yashi lenmang yanglutsü purtem arua len tuluba aser tajungba küma yanglutsü asoshi jungjunga asar ao aser tanü item tesemtem nungji aseni kimong tasen mesema ki yanglu ta süra tangari kechia ta bilemtsü ? Aser asen shisatsüji koda ? Tongmelang, ochishir aser meranga inyakertemji, shitakba, parnok amaji asü masü (?) ta kanga rataa bilemtsüsa asenoki inyaker. Asenoki o agibo abensaa jembitettsüa akok, saka kodang asen kija lidir aser kodang senotsü angutsüsa lenmang kar asenoki reprangtetdir, ibaji hon tendangtsü asoshi mi nung arongba mapang amato asütsü. Idangji dang asenok tongmelang, ochishir aser meranga inyaker chiyongba kin, kidong aser nisung asü masüar jangjatsü. Aji oda, asenoki asenbo ajangzüktsü saka asen kinbo mesüra asen yimerbo tangar tsüngdang maksü aser tenüngmenük ajurutsü ta asüba mapatem inyaktsü kecha nungnanga mebilemra, khen anenang aser bilemdangang, kechiyong asenok ya asen kin aser asen yimer aliba agiang alir. Sen ngura ojang ta masü saka ni inyakba mapa agi ozü kin akhüm ketdaktsür asü (?) ta bilema inyaktsü tim.