Sensaker meyong terakzük, aser sensakertemia saksalema liang

– Odi Jamir  &  S. T. Yapang Lkr. , Kohima.

Tanaben lepshia lemsateper mesüka sokar nungi sensaker nem teyari agütsüba indang kar shinür, iba den itemji kodasür angutsü aser kodasür shitakba sensakertemji mengui akümer, anungji koba maparen ka ajanga itemji ngua otettsü ta asüba kar lemsateper, ajisüaka tsünglen shia aliba tem ya kari kangshia ne nem tajangzükji bener marutsütsü, anungji shibasa item teyari angutsü temsüa lir, nai ne shilembo inyaktsü tim aser ano tanga teyaritema angutsü asoshi saksalema alitsüla;1. Labour Department nungi Construction Worker scheme ya tanüboksüng ayanga tangar kübok inyaker asoshi tajungtiba ka lir. Iba nungi tajangzük angutsübatemji küm nung sen 1000 aittsü aser tetsür tanur asoba asoshi 5000, tanur ana class 10 tashibo ita shia tanur ka nem sen 500 aidaktsür, mozüki balala nung operation agiba amala shiti ajak jungjunga bendener agütsüra sen angur, iba den mozüki nung amüngtsüsa kümra itemla asoshia angur, yamaji sensakertem timtema melidaktsütsü asoshi Govt.-i sentong tajung aika yanglutsüa lir. Ajisüaka item teyari tajungtiba ya sensaker, makamaiter aser ayanger aikadi magitettsüsa Mokokchung aser Kohima nung shibanga liasü, kechibasüra nütsüng den meputep ayanger tali aküm, nütsüng talir ajak ayanger masütsü, anungji nisungtem ya khen jangjashitsüsa akümtsü.2. Social Welfare Department nungi PMMVY scheme nungi tanur mezüng asoba nem sen 5000 agütsür, iba amala teyari agütsüba ya mapang shia melenshir, tang 1st Jan 2017 nungi asortem dang agütsür, ano memenui 2018 nungi asortem dang agütsütsü akok, shitakba agibo ya tetsür mashisa alidang Angawati Center nung tenüng züluoka iba mapang nungi sen angutsüba scheme ka lir anungji tamalen soa alirtem ya magütsüi anentsüa akok, anungji temsüa alirtemi menua meyutsüi tekaraba nung tajangzük agitsü ajungshir. 2016 1st April nungi 31st Dec 2016 tashi tanur mezüng asortem teyari magitettsüsa inyakertem mekümdangba mesüra training nung oa madenba mesüra meteta liaka nübur nem tajangzük magidaktsübaji tesasatsüka lir. Iba scheme komasür agitsü süra ner yimdak/ward nung Angawati worker dang PMMVY form meshiang, iba mapang parnoki memetet ta shira onok dang shiang, aser parnok dang nenok nem iba training agütsür magütsü ta asüngdangang. Mokokchung District asoshi iba training ya agütsüogo ta angazüker, training nung aikadi madener aser medemer danga masüngdanger, ano dena alirtemia nübur/sensakertem yaritsüji mebilemer aser meteta aliyonga mashir. Iba yaria sen ngudaktsüba asoshi shinga nema sen magütsütsü, inyaker aikadi timtemertemi memeteti aliba nung tangar tenüng atemer tajangzük agia karibo nisung shia dang sen 2000 meshiba angazükogo, saka ibaji tagütsü, aser nüngdakra parnok anema keno benoktsü. Ashikülakertemi tangar tenüng atemer aruba nungji naia “tangar to agi sen magija ta shiogo” ta langzür yujangma. Kodang ashikülakertemi ashiba nai anga inyakdir asenjia ashikülak mapa inyaktsü ajungshir rongnung ka akümer. Iba scheme ya nisung aikati agizükba agi kar mangutsü ta mali, anungji inyakertemi temsüa alirtem ajak nem tajangzük agidaktsütsü ajungshir, kechiyong Govt.-i item asoshi sen peria agütsür aser nenoka (Angawati worker) itasen ishi dang süaka itasen ngudar, iba den asen Naga nungerji ajak Khrista dak amangertem, timtemer yaritsü yimsüia sayua lir.3. Housing for all koba jila tesem nung Municipal Affairs Department ajanga achaayanger, iba ya küm nung sen lakh asem mejungi angurtem asoshi lir, tetezü itasen 25,000 dang timba ne sensep juli nung aitba lira/metetra nai iba sen meyiptsütsüsa akümtsü ajisürang ano timtema ajurutsü akok. Jila aika nung sensakertembo iba nung züloka maka, saka takataiterbo ajak ama züloka lir.4. PM KISAN koba Agriculture department nungi aluyimtsü ali hectare ana tashibo akar aluyimer asoshi küm nung sen 6000 agütsür yangi sorkar mapa inyaker Grade III sür tema puri iba teyari agitsü makoktsü mesüra takartemia ya agitsü makok, saka iba teyari agitsü metemsü sürnung shirnoki agidir, iba sen meyiptsür ang linük temzüngi melaba temerenshi agizüktsü ta iba scheme tenangzükba nunga shia lir. Kodang nisung tali kümdir ibaia shibangadoktsü akok, aser shitakba sensaker aluyimer aika tajangzük magitettsüsa akümtsü, yamajisüra tajangzük agir nisungtemji jangjashitsüsa akümtsü. Iba teyari ya na ali akaba tesem koba Agriculture Department SDAO ajanga repranger yangji dang ne tenüng züluoka tajangzüktem agitsü akok.Item ama teyari tajung ya sensaker makamaiter asoshi arur, item dang tali aika arudaki item ajakji shitakba sensaker mesüra shitakba aluyimertemisa ngua ali asübo asen lima nung sensaker mali süla, ajisüaka tejashitsükaji Department jaki sensaker timtemerji memtet, aser asen nisung ajaki teyari arudangbo sensaker dang sünür. Department jaki jila kiyong mesüra yimdak chairman bushia teyariji yoker, idangji chairman aikati pei kinunger mesüra pei medemsor takartem dang tajangzükji agidaktsüba agi asen lima ya sensaker sensakba akümer aser takar takaba akümer ta puteta arur, anungji anema lira taruba küm (2020) Mokokchung district kübok Construction Worker aser Housing for all ana ya onoki khen reprangdangtsü, yangi tajangzük agia alirtem shirnok medemsüi lir parnok anema aser chairman shirnoki item teyari agitsü tetemsü ta kuli sütsü parnok anema keno benoktsü, anungji shirnokisa metemsüi item teyari agia arudaki mesüra agitsü sentong lir pei sasa atsüngtsü mapang tajung 31st March 2020 tashi lapoktsür, tetezü sorkar mapa inyaker shirnok ayanga alir ama Construction worker nung züluoka lir aser takar mesüra itasen tulu agir shirnok sensaker ki makar rogo ama housing for all nung züluoka lir parnok anema inyaktsü, aser parnok item teyari agitsüji metemtsü sürnung ward/council chairman shibai temsüa lir ta kuli agütsü itemjia kongshitsü. Iba amaji inyakba ajanga tarutsü nung scheme balala arudang shitakba temsüa alirtem tajangzük agidaktsütsü asoshi lir, yangi neja arishitepba mesüra tebilemba talila kecha mali ta angatetdaktsünür.
Department aika nung sensaker aluyimer asoshi arur, ajisüaka alu mayimer aser takartemi item teyariji agimar. Tesasatsükaji sensakertemia aiben züzüa alir, tamalen Construction Worker scheme ya teyinür ajak melamela itettsüsa lapoka liasü, idangji sensaker aikadi angashiaka züzüa toktsü, taküm nungi Labour Department nung züluoka aliba contractor ka ajanga dang iba teyari agitettsüsa tasak kümogo, kodang tasaka kümogo mesüra joko lenmang mali ta südir nisunger yimyaji “ozüa ka danga aginüali” ta idangji dang ariteper.
Onoki tekalen shia alibatem ya sensakertemi züngzünga zünger, jungjunga ayutsü ajungshir, talisa na/ner sensaker kibong nungi süra nai iba osang züngli yongi ner tanur shirnok anogo munga opung (mobile) tushia nemshia amunger itemla dangji tekalen shia aliba teyaritem indang opung nungi reprangdangtsü asüngdangang aser pa/la nem iba teyari nung ne/ner tenüng züloktsü asoshi office-i oa inyaktsü shiang, ner tanur jaki iba indangji ne dang mesayutetra mesüra department balala nung tajangzük agitsü alibatem nung ner tenüngji mezüluokdaktsütetra nai ya inyakang nai tekaraba nung opung tejenba koba nung yangpong o jembitsü dang akoker iba opung to ka alia agüjang aser tang pa/lai amshia alibaji meshia yuang. Ajisüaka lanur kar meranga item tajangzüktem bushia senzüba mapang office nung timtem ajurura parnoki onok dangi call süa jembidakjangma.