Senso aser Tayemer

– I. Shilu Yaden, Sangtemla Ward, Mokokchung.

1. OKILA:-
SENSO (Citizen) ta süra pei yimtsüng aser pei Soyim nung merük merüka sotetba aser litetba nübo asütsü. Tetsü tebou mapang nungi yimküm shijang. Tzü, ali, mopung ajak iba süngkümshi nung agia sotetba nübo asütsü. Shisatsü, awashi, libaliro ajak nung tangar den liro medema litetba nübo. Ken O nung tashi tait seplasepshi maliba taküm aser ochi nung akang-akanga nokdakba nübo asütsü. anungji Senso tajung ka ta asübaji kinük pezü nungi jenjang aketba nübo asütsü. tangar dak tenük meremba nübo masütsü. Awashi aser taremzük akaba nübo asütsü. yimtsür yimer aser pur medemeri kechiserna nung temelung lemtetba nübo. Itüm amala nübo tangji “LIPO-IMPUR” chanu ta ajar. Oboula nunger mapang limapur yimsü nung alidanga nüngtem-kotem tanga itüm amala nübo jaki “LIMNÜKER METSÜH! LIMNÜKER,” ta atemer. Tetezü, kütsü kübou Putu nung iba yim akümba mapang nungi tanü tashi Senso tajung süa iba Lim nung tanü tashi küsa jenjang nung alira! Ta asüba temaitsü. Anungji Senso ta asübaji jenjang tulu ta asenoki angatetti. Laishiba nung Paulia pa senso indang kanga tejangja shia lir. “Ni Israel kin Benjamen kidong nungi, Ibri rongnung Ibri, ti nübuba nung mejeptok, Ozüng tsütsü nungi ni Farishi: Ozüng nung aliba temeshiba tsütsü ningi tai maket angu.” Filipi 3:5-6. Pauli shinübajia SENSO ta asübaji kechiserna nung teberi aser tajitettsü maliba nübo asütsüla. Kinük pezü nungi ajak nung tai tajitettsü mali litetba nübo. Anungji Senso ta asübaji jenjang aketba nübo ka ta asenoki angatetti.
TAYEMER :-
Tayemer ta süra Senso denji talangka tepila lir. Itüm tang ya SEMLOK-SEMRAR MERÜRA SAROTOKER ta ajatsü. Itüm nüboji yimkümdak maden, saka yim kümteter tesülen arua kar tang tebou yima semloka alirtem tang ajar. Parnokji tangar sükshia mali tanü ajung asahba nübo timba asür. Ken O tajung majung memetet tangazükba ajak sadaka yur jümbia nübo timba asür. Tangar indang kecha belema mali, pei ajung asahba nübo asütsü. Pei semloka aliba yimtsüng aser lim rongsen raksayonga mesüra samayonga kecha sasaa mali. Tanü ajung tang asahba nübo asütsü. Kechi nung jenoka litir liaka züzüa tang aliba nübo timba asür. Oboula nunger mapang nungi parnokji Putu yimsüsüba nunga mamshi. Saka Sarotoker ta tang sür ayu. Kishikina yim keno menaer arua yimer timtemdaktsüba agi kanga ashishi. Anungji Senso aser Tayemer tetsüngdaji kanga talang keta shisatsü nung libaliroa ali.
2. OBOULA NUNGER PUTU:-
Oboula nunger Putu nunga Tayemer (sarutoker) ya liasü. Yim amakiaonung tsükchir yim nungjaki tanur tila karbo melepseti benersa arua kidang lidkatsü, aser itümji kibong kümasa lidaktsüba parnok mapang atalokba otsü aser ken nungi angateter. Temba-tinu akangtep nung sempet kidang kili-jenlirsa agütsütepba otsü aser ken nung lir. Saka parnokibo kanga kümdangasa itüm nüboji ayu. Itümji ajanga ken o prokshir yim o yimna tsüngda leptep-tsüngtep adokdaktsüalir ta kanga kümdangasa jümbishinütep. Kidang kibong nunga itümji alidang ken o tarokbosa mejembi. Kibalembotep nunga parnok kili-jenlirtemsa lembotepdaktsü. Küyi, Pongzü shiruru tesashi den raradang aser tsükchir den raradang parnok kili-jenlir marudaktsü. Kechiyong parnok yiru-yiponga asü-ama nung parnok aruba yim denji keno menateper ta ashishi. Tayemerji komala shi azü nungi aru memetet nungji Sensoa mekümdaktsü. Asemben, pezüben tashi jakzüka aruba semchisemnurtema kanga junga tendangerang kibalemboa südaktsü. Anungji oboula nunger putu nungbo temzüng ozüng kanga takang liasü ta otsü nungi angateter. Yimsüsüba menden kecha nunga parnokji maniok. Kechiyong itüm nüboji shisatsü takang mali. Ken O jilijiponger kishi kina den ken o manaer arua yimer timtemdaktsür ta parnoki ashishi. Parnok mapang nungbo Senso aser Teyemer kanga pentet penteta libalirotep. Oboula nungeri pei chir asersemchir sayutsüngidang “Tatok Tajang sütepa tang liba-lirotepang” ta sayutsüngi. Oboula nungeri jümbibaji meimchir aser shiruru ajak tebo (teeth) tajangba talangba aser tatokba tatsüba ta tatishitsü jümbi. Tetezü, tejembiba tatsüba aser temolung nung tezüngba talangba. Anungji tang aibelen masür. Saka tebilemba ajak jümbira aibelenji aika lir ta asüba. Anungji liba liro nung kümdangtsü atema oboula nungeri sayutsüngiba.
3. TANÜ PUTU:-
Tanü asen Putu nung alima shijang ajak meyoktepa litepba Putu. Town nung tang masü, saka yimdak yimtsüng ajak nung shijang tapu palala ajak meyoktepa tang alir. Anungji kanga tekümdangtsü Putu ta asenoki angatettsüla. Oboula nunger mapang Naga nunger shijang tang meyoktepa ali. Tanü Putu nungbo alima nung aliba shijang ajak meyoktepa alir. Reprangangtanga ora tanü Putu nung yimdak yimtsüng nung tzümalongmaer ajak Senso ama alir. Yimtsüng kar nungbo Putu tazüngshi chidaktsüaka alitsü akok. Itümji asenok tang nungi techiraba aser tekülakba asütsü. Asen kidanger Assam nunger ya Oboula nunger mapang Ahom aser Naga nungerji akang tembar ta sür jungtepa lia aru. Saka kodang Assam nung shijang tapu palala jendi meyoktepa lia aru. Tamalen akang tembar ta asüba otsüji tesülen arurtem aji memetet. Anungji pei ajung asadang kimong ali rakzüka Naga nunger den tsükchir küma libaliroteper.
Anungi tang nungi tanga kanga kümdanga libaliroteptsüla ta angateter. Laishiba nung “Tsükchirji pei kidang lir” ta asübaji shidak ataloktsü.
Tsüngremi tazünger ajak moajang.