Shiranger anepalu ashitsüla

Asenoki tashidak indang jembidang aser bilemdangdang, shiranger reprangtsüba aser anepalutsüba mapa ya zünga shia meteter mozü kidang inyaker doctor aser nurse-tem mapa amai dang bilemer. Ibayongji, asenok aikati asenok komaser anema alitsü aser komaser asenok temang tera mejungi akümdanga asenoksasa asenok anepalutettsü ta asüba nüngdak indang mebilemdanger. Ajisüaka, asenok ajaki peisasa pei temang anepalubo ashitsüla aser kinungertem rongnunga kar shirang tenzükra, mozü kidangi maodang asenokia akok tashi anepalutettsüsa asenok dak temetetba shisatsü terabo alitsüla. Aji oda, yiruyipong dang, menen saklokdang, tebok aodang aser maodang aser manga yimra agi atongdang asenoki asenoksasa anepalutetba ajanga mapang aser senotsü meindoki taneptsü angutsü. Atangji, temang meshitaki akümdang jet ta doctor bushibaji junger, saka aika asoshi aji temela masü. Ano, talisa tang ama alima ajunga nung mopong nung bener jajaba tashidak wara agi nübortem amokmerendang, peisasa tashidak nungi jenbua alitsü merangba den külemi ano shirangba mapanga peisasa pei temang anepalutsü meteta alitsübaji kanga tongtibang kümogo. Tang ya Nagaland nunga anogo shia nisung noklang ta dak Covid-19 tashidak mesen aliba putetter. Atangji, parnok dakji Covid tashidak putetaka parnok teimbaka teshirangbo meshiranger, anungji Covid mozü kidangbo mayur saka pei kidang kinungertem den memeyoktepi takdang balaka nung peisasa anepalutsü asoshi yoker, kechiyong tashidak putetter ajak ayutsüsa mozü kidang yipten maka aser anepalurtema mali. Anungji pei kidang peisasasa anepalutsü yokbaji junger saka idakji lendong tuluka keta lir, kechiyong peisasa anepalutsü memetetra aser mekümdangra mapang tatsüka tsüngdang nung kinunger ajak dak kasa tashidak mesenji menaloktsütsü aser kinungertem jagi kidang kiyonger aser medemertem dak menaloktsütsü ta khen nung alima ayimsünga aotsü aser ajakji ka khen, ka khen ta shirang tenzüktsü. Idangjibo, yunüyonga meyunüyonga aser mozü kidang yipten aliyonga maliyonga,shiranger ajak mozü ki bushitsüsa akümtsü. Aji oda, asen lima nung district ajak nung anogo shia nisung meyirijang ta masüyonga nisung noklang kaka mozü kidang anepalutsüsa kodamasü shirangadokra, asenok asoshi iba ama alima tensa mapangji komaka asütsü ta tang yongi asenok tulur tilar ajaki shisabolua bilemtsüla. Iba tensaji nokdangtsü asoshi government kija dak imlar lira, government nung alir malir ajak külemi remoka samatsüsa tetsübutsü anogo yakta asenoki ajurutsü. Iba jagi tashidak agi matongdang teti sü agi tenitebang nembanger senzütsü, teti sapon agi teka metsüktsü, teka memetsük ser teni tebang nung mekongshitsü aser pi anasai maotsü indang tetuyuba agütsür. Item teinyaktsütem denji bendenloka asenoki asenoksasa anema alitsü asoshi akok tashi tzü temekong majemtsü aser chiyongtsü temekong machitsü, süngjanglijang meshitoki machitsü, yimdong aser mapa nungi aruli süoshi melener tzü chigutsü, süoshi melenzükbaji tangar süoshi den memeyoktepi jungjunga shitoktsü, akok tashi tzü talem jembet ajemtsü, tebok tazüng metoktsütsü aser poknüngbokra timtemtsüsa achi ajem kecha masütsü aser yimra manga agi tonga terok shia tekolak menüra mozü kidangisa maoyonga mozü shitettertem dang asüngdanga mozü achitsü ta peisasa pei temang anepalutetra aser asenoki asen kinungertema anepalutetra, iba jagi meteta aser memeteti asen dena nisung aika tasüba lendong ajurutsüba nungi kümzüktsü. Alima tongpang rara tulu atalokdang senso ajak sepai kümer tongpang nung nokdakba amato, tang ama tashidak tongpang nung yaa senso ajak doctor aser nurse ama peisasa pei temangbosa anepalutettsüsa shia meteta melira, mozü kidang inyaker doctor aser nurse kija agibo meperitsü aser tongpang ya makoktsü. Iba ama tensaji matalokia ataloktsü ama bilema, senso shiai pei temang anepalu ashitsüla aser peisasa tashidak wara nungi jenbua alitsü merangba mapa ya asen taküm kisüng masü saka asen kinunger, asen kiyonger aser asen nübortem taküm kümzüktsü asoshi bilema inyaker amato kanga süoki ia inyaktsüla. Joko, asenok ajak tongpang nung nokdaka lir, anungji prangpong amshibosa ashitsüla ta asüba amato, meshirangtsü merangba den ano shirangertema anepalu ashitsü kanga nüngdak kümogo.