Silkworm Mesen Metsüba Ajanga Tajangzük

Aluyimertem asoshi mesen (silkworm) metsüba nung tajangzük anguba kar yamai lemsateper. Silkworm metsüba nungi asenok aluyimertem tajangzük jenti angutsü lenmang jenti lir. Tanü tashi alima tesem balala nung silkworm mesen tapu pezü (4) metsür. Asen lima nunga mesen tapu asem (3) – mulberry, muga aser eri mesen amshir. Tasar mesenbo asen lima nung bulua mamshir.
Mulberry silkworm ya asen lima nung kanga junga mesüteter aser shinü kati entzü 350-400 tashi akor. Anungji asenoki tetsü noklang ka (100) mesütet nungbo, itemi akoba entzü mesenji 35,000-40,000 asütsü. Mesen tena aliba teseptemji Sericulture Department-i kg süret agi alizüktsü akok. Mulberry süngotu amshia iba mesen mesür asünung, iba mesen dang ya mulberry silkworm ta ajar.
Eri mesen ya-a tetsü kati entzü 300-350 tashibo agütsür aser eri mesen mesütsüji kanga temela lir. Iba mesen ya castor (Poko), Kessesu (Toktettsu), Payam (Oukmongmong), tapioca (Alishi) tu amshia mesütetter.
Mulberry aser eri mesentem ya asenoki pei kidang, süngotu tapet agüja mesütetter. Saka Muga aser Tasar silkworm yabo süngdong nung poloker mesür. Muga mesenji süngdong nung poloker anogo 22-26 tashi nung mesen tesepi aitsü mapang item mesentem ya aonung terok ako nungi tenet atha tashi nung peisasa alilen süngdong tazüng bushia aludang asenoki anepalua teka agi bendener pa mesütsü tesem nung yua tesepi (cocoon) idaktsütsüla. Muga mesen atema süngdongtem Som (Mongro süng)aser Soalu (Amoklushi) amshia mesütettzü.
Item mesen teseptemji tejang zunga tesep ka nung sen pezü mesüra sen asem agi Sericulture department-i  alizüktsü akok.
Ashiba ama tasar mesen ya-a süngdong nung poloker mesür. Saka iba mesen yabo asen lima nung bulua mamshir. Iba mesen-i Oak süngdong tu achir.
Contributed by    : Shri L. Sakutemjen (Ungma)
Artang Ward, Mokokchung.
Courtesy               : ATMA Mokokchung.