Sobaliba den politics memeyokteptsüla

~ L.Kika Pongener.

Asen Naga lima State akümba ya 1st. December ‘1963 küm nungi aküm. Iba sulen-jiang asen Naga lima nung meyongnem agüja yimsusur ‘Tatar’ (MLA) shimba yayim (Election) ya tenzüka asen Naga nunger-a iba nungji shilem agia arur. Ajisuaka, kangasa tesasatsüka iba ‘Election Politics’ tenzüker tanü tashi nung küm tenem ser-terok shi ka, oda küm roker majung ka nung, iba ‘Election Politics’ nem asen Naga nunger sobaliba yimten-yimli bangdak kanga mejungi ajasaa raksadaktsüogo. Küm pongu lili khen Election agili ta asüba Politics nem Ako amongi arua tera tilaka mesangoka toktsüba agi Nguprong-Ngupdi sungdong tulu mopksepdaktsüba ama asen tsürabur nungi yimten-yimli takang, küm semer atema shilang alangba ‘Yimsusuba Bangdak’ ajunga ajasaa raksadaktsüogo. Ibaji tanga kecha agi masü saka yimsusur-i anir nutsüng-nubur ajaki sen meimba, supokrem sulen anitakba aser tangatetba kecha maka seplasepshiba ajanga lir. Seplasepshiba ya ‘O’ tajung ka masü, saka aiben tamajunglen amshir. Shirnoki khen hau ta suli ano kopi meli-i aji melenshir nunga ta suli asür, parnok dangji ‘Seplasepshir’ mesura ‘leplalepshir’ ta ajar. Oboula-otsüla nungeri shin o jembia aruba, shirnoki pei jembiba o tanaben meyipa agir, mesura pei inyakba mapa nung tanaben seplasepshir, parnok dangji “Azüi pei saktsüba dangi meyipba ama” ta jembia aru. Laishiba nunga Apijemtsü shin o züluri yamai zülua angur, “Azüi pei saktsüba dangi meyipba ama, pei tamashiba leplalepshirji lir” (A.Shin-26:11). Tanü asen putu nung linuk aika nung sorkar arishia noktaka meli-i laoadokbaji, yimsusurtem (Politicians) tanü party ka nung denli ano asüngbo tanga party ka dangi oli ta seplasepshiba ajanga sorkar arishia noktaka meli-i melenshijen melenshitsüsa akümer. Manganutsü mali asen Naga lima sorkar-a iba nungji jenbua mali ama bilemer. agütsütsüla.
(Maneni asüng adok nung…)