Solution-ji Naga nunger atema kanga tongtibang: T.R Zeliang

May 02, 2016 nü Süngratsü nüburtemi Moatsü ken tena state Chief Minister, T R Zeliang agizüka yimdong süa arudang tangokba noksa nung angur.

Mokokchung, May 02 (TYO): Naga yimten tebilemtsü ya melatet tashi asenok kodanga maintsü, joko India sorkaria Naga nunger otsüji balaka ta agizükogo. Anungji, iba ya tekaratiba nung latettsü asoshi ajaki shisatsü agütsütsüla, kechiyong solution-ji asenok asoshi kanga tongtibang lir aser solution arura teti yimjung arutsü, ta metetdaktsü.
Iba o ya Hombarnü Süngratsü aser Longmisa yimtak Aor benjong tulutiba Moatsü sentong ka nung Nagaland Chief Minister, T.R Zeliang-i tongti tesemdanger o jembidang metetdaktsü.
T.R-i Süngratsü yimtak jembidang, yaküm Süngratsü yimtak koda masüba maparen kar tenjiba ajanga Tsüngremmung benjong nung medentet, aji saka taküm Moatsü benjong nung mapang tajung ngua arutetba asoshi pelaba olen ka mezüngbuba metetdaktsü.
Iba tzükong nung 1894 küm mission centre amenoka tamangba yimsü aser shiasaliok tenzüka ao, mezüngbuba Nagaland CM-ji iba tzükong nungi lir, mezüngbuba NNC tirjia yangi nungi dang lir. Iba den ano tamangdir, lokti yanglur, shisashir, sorkar yimsüsür, politician, bureaucratic aser lenla balala nungi lennir tajung adokba tzükong ka lir, ta paisa tenüng sanga ashi.
Terenlok maparen inyakdang asenoki alima tzü-mopung, arem min, shiruru aser asen nem teyari agütsüba kabatemang wazüka ayutsü mamadoktsüla, kechiyong iba ajanga dang asenok tarutsü nendaka lir, ta paisa inyakdaktsünüba olen ka ashi.
Paisa sobaliba wazüka ayutsü indang olen ka ashidang, “sobaliba ya asen maitsü (identity) lir aser sobaliba shitak benshira tangaria asenokji akhümtsübutsü”, ta tayongzükba ka agütsü.
‘Tangar dak dang metaloka melii pei perirang ano tangar dang dena yoktettsüsa inyaktsüla. Tsüngremi asenok nem ali tajung moaja lir, anungji, mozü mora mamshii alu inyakang (organic lu), kechiyong temang asoshia aji tajungba aser tang market nunga ibaji dang bushir,’ ta paisa aluyimertem ajungshia liasü.
Paisa yimten onük kar lemsatepdang, tang Nagaland nung opposition party maliba sorkar ka kümtetogo, ibaji tongtibangsa Naga yimten tebilemtsü aliba ya tekaratiba nung latettsü (Naga political solution) nükjidong yur legislator ajak ka küma lungjemba lir, ta metetdaktsü.
Paisa iba dak sentakba nung ashidang, “Naga yimten tebilemtsü ya ali tashi asenok kodanga tejakleni maotsü, aser joko India sorkaria Naga nungerji balaka lir ta agizükogo. Anungji, iba ya tekaratiba nung latettsü asoshi ajaki shisatsü agütsütsüla, kechiyong “solution-ji asenok asoshi kanga tongtibang lir”, ta metetdaktsü. “Solution arura teti atema yimjung arutsü”, ta paisa shisem.
Longmisa yimtak India sorkar o Naga National Council (NNC) na 1964 küm 6th September nü yimjung (ceasefire) sangdongba otsü lir, anungji, iba yim ya yimjung kishi lapoka jembiba temulung lir, ta T.R-i Longmisa nung jembidang metetdaktsü. Iba dak sentakba nung paisa taoba linük tenzükertem nema akhüm tetushi agüja liasü.
Sentong anaprongla nung kishikina yim balala jaoka akhi tsürabur yimya nung yar tsüngsang, sobaliba kenten menü aser shilem balala aiba ajanga tesentepertem kanga longsotepa munga liasü.