Sorkar Dak Melung Malemer

– Tangsen Lemtur.

Yaküm November ita nungi tenzüka tang tashi linük nung aluyimertem jenti Delhi arrtsülen adenshia sorkari benokba aluyimba ozüng tasen asem anema maneni longkak aitba ya tanga kecha masü saka aluyimertemi sorkar dak melung malemba agi lir. Centre sorkari aluyimertem dang, aluyimba ozüng tasen asem ya ajanga aluyimertem kanga tajangzük angutsü ta aiben metetdakja arur, ajisüaka aluyimertemi sorkari ashibaji mamanger aser sorkar dak melung malemer, ibayongji aluyimertemi ozüng tasen asempronglaji agientsü akhanger. Aluyimertemi sorkar dak melung melemtetbaji odangbo masü südi. Sorkari mapang talangka nungi aluyimertem sendoker ta aluyimertemi bilemer, anungji parnok melung koktettsüsa sorkari inyaktsüla. Ato kilonser, Narendra Modi-i ashiba ama item ozüng ya aluyimertem tajangzük angutsü atema süra aluyimertem dang masü saka nüburtem-a memeteti ajangzüktsü, saka pai jembiba oji aluyimertemi mamanger. Sorkari ozüng asem ya magientsü tebilemba nung tekong merangra aser aluyimertemia tekong meranga item ozüng agientsü takhangba agütsüra Republic Day nü lendong atalokba dang nungi tamajungba ataloktsü menoa mali. Aluyimertemi, item ozüng ajanga MSP aser Mandi system anentsüa akok aser item ozüng ajanga parnok masü saka corporates kar dang tajangzük angutsü ta tsübur. Tang Parliament Budget senden nunga sorkar aser opposition na tsüngda aluyimertem longkak aitba onük nung mangatettep tulu adoktsüa akok ta bilemer. Opposition party temi aluyimertemi longkak aitba pusema ozüng tasen asemprong ya ya agienang ta akhangtsü. Taoba Parliament nung aluyimba ozüng tasen asem nung o junga melemtepi ozüng asemprong ya agizüka liasü. Sorkari tanga party tem, mongintem mesüra aluyimer lenirtem den shisa melemsatepi iba ozüng benoka agizük, aser tan Parliament nunga kasa onük nung mangatettep adoktsü. Budget senden tenzüka Parliament House anaprong külem senden nung linük Tiri jembiba mapang nung aluyimertem pusema opposition party 20-i senden nung maden. Parliament House anaprong külem senden nung Tir, Ram Nath Kovind-i, Supreme Court-i tuyuba ama sorkari aluyimba ozüngtem soita atatsü aser Supreme Court-i kechi obendang agütsüdir sorkari akhümtsübua agizüktsü, ta metetdaktsüogo. Opposition party temi koba tashika aluyimba ozüngtem anema ola adokdir adokaka kecha mesütettsüa akok, kechiyong Parliament House anaprong nung sorkar züngsem timba lir. Oppositon-i sorkar anema kecha meinyaktettsüa akok, ajisüaka India linük atema ‘tongtiret’ ta züngshiba nütsüng shilem 58 (aluyimertem) jagi sorkar anema apusora sorkari metizüktsü. Sorkar sentongjibo tajung asütsüa akok aser sorkari ashiba ama, atangji aluyimba ozüng tasen asemprong jagi aluyimertem tajangzük angutsüa akok, saka aluyimertemi melung malemer, anungji aluyimertem melung akoktsüsa sorkari inyaktsüla mesüra ozüng asempronglaji agien tajungba asütsü.