Sorkar tajung ka akümtsü ayongzüker: Congress

Dimapur, Tsüklai 23 (TYO): Nagaland nung Hindutva tangatetba marudaktsütsü atema Congress-i Nagaland nung Tsüngrem tsübuba aser secular tangatetba nung akümba sorkar ka arudaktsünür.
Nagaland nung alirtemi secular tangatetba nung iba election nung shilem agidaktsünür aser Tsüngrem tsübuba, ochimashi maliba aser Naga yimten latettsü atema sorkar ka akümtsü atema yariteptsü mepishir ta NPCC Tir K. Therie-i sangdong ka nung ashi.
Nagaland nung vote agütsürtem tangatetba melenshiogo aser mulungsentsü agi aginüba ama masü saka shiri sen teimba agütsür ta asüba tangatetba nung ang vote agütsüteper. Asenok dak nungi ochishiba, tenüng tajung aser Khristan tangatetbatem pilaogo aser tanü asenoki sen aser garitem yong vote yoka achir, ta paisa ashi.
Election ana- 2008 aser 2013 aser sorkar ketdangsübaren nung ochimashi ajanga nübortemi election magidang parnok taginübatem aginür, kechiyong election temerbo parnoki MLA tem mangutsü ta temulung melemi bilemer.
Tanga linüktem nungbo nisungtemi yimsüsürtemji parnok tangatetba aser alizüngtem nung ajemdaker shimer. Ajisüaka, asen lima nungbo vote agütsür noklang nung shilem 80-i ochimashi ya yimya ka ama dang züngshir aser iba ya tesasatsüka lir, ta K Therie-isa ashi.
NDPP aser BJP nungi temelenshi bener arutsü imlabaji shisa maka asütsü kechiyong parnoki Nagaland sobaliba, infrastructure aser ketdangsübaren raksatsüogo. Prime Minister Narendra Modi-i ochimashi maliba sorkar ka akümtsü nangzükogo saka pai taoba sorkartem nung ochimashi yimsüsürtem den tesentaktep yanglua lir.
Prime Minister-i terenlok bener arutsü ta nangzükba ajanga Naga nunger memesüzüktettsü kechiyong Nagaland nunga pai tiyazü tenangzükba agibatem Naga nungertemi mama lir. Talisa, Naga nungertemi Hindutva mission atema vote agütsüra kanga dang shisa maka asütsü. Asenoki Khristantem reshikangshiba anendaktsütsü aser kümzüktsü atema sarasademtsüla, anungji asenoki Khristan aser telok tilatem reshikangshirtem nem vote magütsütsüla. Congress-i tamangba yimsü, sobaliba aser yimyatsüya temeten dak amanger saka BJP-i Linük ka, Tamangba yimsü ka, Ozüng ka, Saru ka ta asüba Uniform Civil Code nung amanger, ta NPCC Tirisa metetdaktsü.
2018 General Election ya Secularism mesüra Communalism indang obendang asütsü aser taruba election ajanga asen loktiliba tarutsü lenmang anitsü lir. Anungji vote agütsür ajaki kanga dang shisa kaa aser bilemdanga vote agütsütsü ayongzüker, ta paisa ashi.