South Africa-i ICC toktsütsü: Masutha

Pretoria, October 21 (Agencies): South Africa linüki alima ajunga nung tematiba okadak, United Nations (UN) kübok tentetba International Criminal Court (ICC) toktsütsü lemtetba osang ka S Africa Justice Minister, Michael Masutha-i tanü, Hokolbar nü sangoktsüogo.
Khen nung nisung jenti tepsetba aser tongpang raradang ozüng alema inyakba ken o nung aija alisang, Sudan Tir, Omar Hassan al-Bashir-i yaküm, 2015 küm S Africa linük semdangdang par linüki Omar aputsü tuyu saka par linüki okadak tetuyuba ama meinyakba yong ICC-i par linük aitsü aser iba ken o nung ajemdaker, S Africa linüki yaküm nungi tenzüka  ICC toktsütsü bilemba osang metetdakja aru.
Tan par linüki ICC toktsütsü lemtetba ajanga mepetmesü tia ajurua aliba ICC-i maneni tebilemtsü khuret tasen benokshir lir.
Par continent bendanga benshiba ken o nung ajemdaker, S Africa densema, tanüngba Africa continent nung tentetba linük ishikati ICC toktsütsü renemba osang taoba mapang metetdakja lir.
Burundi linüki ICC toktsütsü lemtetba osang metetdaktsüogo aser Kenya linükia ICC toktsütsü bilemba osang metetdakja lir.
Par yimsüsür aser tongti sorkar ketdangsertemi tetsükdaktsü kecha majurui bendanglen tenzüktsü lenmang sadema lapoka ayutsü nükjidong nung ICC-i latetba Rome Statute temzüng agientsü takhangba benoktsü atema par S Africa sorkari renemba olen ka Masutha-i tanü metetdaktsü.
“Rome temzüngi ozü South Africa’er Diplomatic Immunities & Privileges Act nem tetsükdaktsü bener arutsür aser iba yongji, kasa ozüngji agienadoktsü takhangba ICC den benoktsü renema lir,” ta pai osang jangjashitsü.
Rome temzüng agientsü aser ICC toktsütsü onük densemba shiti nung S Africa International Minister, Maite Nkoana-Mashabane-i pa maitsü ajenokba osang angazükogo aser iba shitiji UN Secretary General, Ban Ki-moon-i agizükba sülen küm 1 tashi süidaktsüba sülen ang mapatong ajunga mapa küma inyaktettsü.