SS Khaplang-i ceasefire alitsü memulung : Kitovi Zhimomi

New Delhi, September 18 (Agencies) : NSCN-K lennir SS Khaplang-i India sorkar den ceasefire alitsü memulungi liasü saka Naga nunger mulungtet teloktemi nenshia ashiba mokokteti mulunga agizük, ta NSCN-Unification general secretary Kitovi Zhimomi-i ashi.
“Khaplang-i tetenzük nungi ceasefire alitsü memulung saka NBCC (Nagaland Baptist Churches Council)-i anir mulungtet teloktemi ashiba o mekokteti agizük” ta North East Sun magazine tesüsabuba adok nung Zhimomi den interview agiba nung shia lir.
NSCN (K) nung Kitovi Zhimomi ya general secretary inyaka liasü saka pai 2011 nung Khaplang tir menden nungi anendaktsüba sülen telok toktsü. Khaplang-i pa mulungka agi 2001 nungi ceasefire tenangzüktep agia aliba agientsü lemtetba anema Zhimomi iba mapa inyak.
“India sorkar den olemtep tenzüktsü atema ceasefire alitsüla ta onoki Khaplang dang shiyonga aru aser 2001 nung ceasefire tenangzüktep agi. Küm 10 tashi ceasefire liyonga arur 2011 nung Khaplang-i pa sasa ceasefire malitsü lemtet aser August 15 nü Nagaland nung Independence Day mokdangtsü nükjidong nung July 30 tashi nung tongti ketdangsertem ajak Burma (Myanmar) atongtsü tetuyuba agütsü.” ta Zhimomi-isa shia lir.
Iba mapangji pa NSCN-K nung general secretary liasü aser pai iba onük jembitsü atema emergency national meeting ka jazük, ta Zhimomi-isa ashi.
Iba senden nung adenertemi Khaplang tir menden nungi anendaktsütsü bangjemtep. Iba ya May 7, 2011 anogo nung liasü. Pai parliament dang masüngdangi telemtetba agiba atema aser pa kijai dang telok madak yimsü asütsü merangba atema pa anendaktsütsü telemtetba agi, ta NSCN-U lennirisa metetdaktsü.
Iba sülen Zhimomi den taoba NSCN-K army chief, Khole Konyak nati Khaplang toktsü aser June 7, 2011 nü NSCN-U tentet. April 27, 2012 nü NSCN-U-i India sorkar den ceasefire tenangzüktep agi.
Assam aser Manipur nungi telungpur telok kar Khaplang den lir aser India anema raratsü atema parnok külemi longjemogo, ta Zhimomi-isa shia lir.
Khaplang-i tang inyakba ya sen atema asü yimtenren atema inyaker ta asüngdangdang, NSCN-U general secretary-i ashiba agi, “Nibo sen atema inyaker asütsü ama bilemer, kechiyong rongsenkettsüng tsütsü Khaplang tia kanga mejungi liasü aser ULFA (United Liberation Front of Asom) den tanga teloktemi pa nem sen teyari agütsü. Pai Burma (Myanmar) nung par nütsüng nem ULFA aser tanga teloktem atema khu belenertem ama inyakdaktsür aser iba asoshi sen agir.”
Taoba ita India sorkari NSCN (Isak-Muivah) den yimjung tenangzüktep agiba atema asüngdangdang Zhimomi-i, iba mapa ya Naga nunger nem memetetdaktsüi inyaker ta langzü.
“India sorkari parnoki jembiba aser inyakba den meputepi tang jembir aser inyaksangshir. Parnoki (India)-i olemtep ajanga khuret ajak koktettsü mulunga lir ta ashir aser kasa mapang nung arrtsü nung mokongshitsü ta ashir” ta NSCN-U lenniri ashi.
“Tiamaka (Thuingaleng) Muivah ji Manipur nungi lir aser India sorkari Naga nunger tebilemtsü khuret koktettsü atema Muivah ji tiyongtsü nung ia jembir tongtiba ama amshir, ajisüaka Nagaland nung aliba Naga nunger dang iba mapa miimshia inyaker” ta Zhimomi-isa shia lir.
“Muivah-i kechi komala telemtetba ka bener arudir aruaka, Naga nungertemi magizüktsü ta nibo bilemer” ta paisa shisem.