State Election maparen nungi Arogo tangazüktsü Lesson kar

~ Tiatoshi Longkümer, Kohima.

Okila: 1964 nungi tenzüka Nagaland state nung Indian election yimya amshia arur. Joko taküm agi election teranaben shi (13th ) asen lima nung agia arur. Tsürabur aser tebu-tedi aikati item election tem nung inyakyim balala amshia politics saiba ngur alitsü. Tesüiba inyakyimtem den ano 2017 February election maparentemjia reprangdangra asenok Arogotema tangazüktsü aika dang lir ta nibo bilemer. Aiben aseni election indang jembidang tamajung mapatem inyakba indang dang bilemteter. Au, asen Naga lima nungbo tamajung mapatem teimba election mapang nung ataloker. Saka ano junga shisadangra, election maparen nungi Arogotema bilemdanga angazüktsü aika dang lir. Tongtipang olen ka ni shinübaji ya, election nung party worker temi meranga aser nüngdaka inyakba amai Arogo nunga kesa nüburtem jagi aser tenzükertemi-a inyaknungbo tanü asen Arogo jenjangtem ya yamai melila. Iba olen nung ajemdaker ni tongtipang onük asem lemsatepnür. Saka shisa akartemi ano aika rateta shitettsü akok.
Tongtipang Lesson Asem :
Mezüngbuba Lesson: election ajanga nisung taküm nung tejangraba (passion) adokdaktsüba ya tesüngmangtsü ka lir. Kesa nisung dang sürnung kechiba election maparen ajangabo nisung ka dak aliba tashi ajak agi shilem agitsü jangradaktsür, saka kesa tejangrabaji Arogoibo aiben aitettsü makoker? Süra, election dak ya kechi jurila ain aser tasa (special power & methods) aketba ajanga yamai nisung taküm nung tejangraba adokdaktsüteter?
Aikati bilemtsü, election nung nisung tejangraba adokdaktsübaji sen amshiba ajanga. Au, sen agi makoktsüa alima nung kecha maka. Saka sen kisüng agi dangbo nisung tejangraba meyanglur. Shidi süra, election nung sen mamshia kesa tejangraba liasü aser tanüa sen mameshidanga election nung bendanga agüjaa inyakertema jenti lir. Election maparen dal sendakba nung tajitetba kaji, election nung takok angur lenir (minister mesüra MLA) akümbaji yimer asoshi aser par party pur asoshi teimla aser konang (hope & honor) tulutiba lir. Sen agi alizüker akokba süang, tashiyim amshia akokba süang, mesüra tim yimya agi dang akokba süang, kodang pei candidate election nung adokdir pa/la dangi ali taküm nung teimla tulu bener arutsür. Ali rongsen jenjang nung balaka tajangzük munguakasa, pei constituency pur-ka mesüra pai/lai yariba candidate ka chuba menden nung mena alibaji ajanga nisung ka taküm nung temolung alem (security) ka agütsür. Pa/la dak tia tamajung ka atalokakasa par minister/MLA-bai yaritsü ta temolung alemba jagi takümji teimla nung alir. Ajiasünung, teimla aser temolung anisüngzük angutsü mechi (hope and security) yimer aser party pur ajaki pei candidate bendanga yarir aser yangji rongsen aser nübotsük mesasar. Oda, election nung pei candidate asoshi taküm agütsütsü tashi molunga aliba purtem aika lir.
Süra, asen Arogotemia kesa nüburtem nem taküm teimla aser taküm jenokdak tamangji agütsüteter asü masü? Kechiba election ajanga sangdongba teimla ya Arogoi sangdongba teimla aser temolung alemtsü otsü dang nungi tashi taitba kümadoker? Kechiba Arogoi nangzükba (promises) aser sangdongba dang nungi politician temi nangzükba aser jembiba yagi ang nisung molungjang tali puar (more attractive)? Pastor temi Arogo nung taküm tepiyong achayangba tamangertem kodasür politician temibo ibaji ita ka nung meshi-meshia meyipshishidaktsütsü akoker? Atangji ni bilemer, Arogoi Yisu indang teimla, tamang, aser temolung alemtsü sayuba ya nübur molungjang nung ano chi-chia meinoktsütet südi. Yisui asen nem teimla aser taküm agütsür ta jembiba ya ano aikati chi-chia majangshi südi. Yongji ang election ajanga bener arutsüba teimla aser molungsüngzükji ang tongtipangba kümadoker, kechiasür ibajibo aikati asangsang nung atalokba angur.
Yangi arogo mapa tulu lir ta bilemer. Arogoi ano tali tarokba aser tangatetba tajungba nung Yisu Khrista-i agütsüba teimla aser akümdong indangji asangsang küma (in reality) aser nendaka sangdongtsü kanga tongtipang ta angateter. Arogo nütsüng aika akümba mesüra alima rongsen nung züinba nung temolung alembaji tongtipangba mekümdaktsüi nütsüngtemi kodasür Yisu Khristai agütsüba teimla aser tesünepji chi-chia ajangshidaktsütsü aji asentenshia sangdongtsüla. Tsüngrem O-i ashiba ama, “Tsüngrem asen jenokdak aser tashi, timtem nung anasatiba teyarir” (T.Ken 46:1); ano Mathi 6: 31 & 32 nung “Anungji ‘Onoki kechi achitsü?’ mesüra ‘Onoki kechi ajemtsü?’ mesüra ‘Onoki kechi abentsü?’ ta shisa tebulu… Saka nenok kotaker Tebui item ajakji nenok nüngdak ta metet.” Item tenangzükba otem ya asen nüburtemi pei taküm nung chichia ajangshitsüsa arogoi khuli asütsüla. Kodang Tsüngrem O aser Pa tenangzükbatemji meimchirtemi asang-sang nung ajangshidir idangjibo election maparen ajanga adokdaktsüba tejangraba dang nungi arogo nung tejangraba milak tuluba jangrutsü.
Tanabuba Lesson : Election mapang nungbo voter shiaji kanga tongtipang ta meteta bushiter aser akok tashi mesüzüka anepalur. Iba nungi yagia lesson tulu ka asenok dang sayur. Indian temzüng nung shirnok küm 18 tema lir parnok ajaki senso ka ama vote agütsütsü akoker. Ibayongji tanga mapang nung kodanga memetetbapur mesüra sendoka alibapur shiaji election mapang nungbo kanga tongtipang nisung akümer. Election nung toktepdang candidate shia asoshi vote shiaji tongtipang asünung vote agütsütettsüpur shiaji bushia oa temba ayimer aser mepeshia teyari meshir. Oda tesasatsüji ya dang, kodang election temdir candidates aser partyworkertemi polling day matongdang meimba nisungtemto teimba ka amadoker mesüra kodanga memetetdang ama toktsür.
Election mapang nung nisung shiaji kanga senti jenjang küma bushitepba amaji Tsüngrem tsüngdangbo nisung taküm shiaji kanga senti lir aser iba ya arogoi kanga junga metettsüla. Lipok kaket nung nisungji Tsüngrem mesükba nung yanglu ta shia lir. Tetezü, meimchir taküm shia dakji teyanglur jakla yangsema lir. Anungji, Tsüngrem mesükbaji nisung tajitsü mesüra sempet jagi masü saka taküm aser tanela aketba jenjang jagi sayur. Arogoi tema terepangtsü aser sempet dak dang rangloker meimchir rongnung bendanga amshira ibaji teyanglur Tsüngrem sentong anema inyaker asütsü. Anungji, election mapang nung candidate-tem asoshi voter shia koda tongtipang akümer yamaji arogoia nisung taküm shiaji aküm agüjaa arogo nung anepalutsü kanga tongtipang ta lesson sayur.
Tasembuba Lesson : Election nung candidate aser partyworkertemi takok angutsü atema sentong yangluba (strategies) ya tesüngmangtsüka lir. Lenir ka dak kechi shiasatsü aket item ajakji amshia sentong tajung yanglua election nung tetokteper party workers ajaki meranga inyaker. Kija shisatsü dang masü saka külem inyakertem shisatsü sarudena tasa balala yanglur (team work). Ano election maparen nung tenyaker teimbakati sentong ka dang yanglur yangji temolung lema malir. Tangar telok mapatem meita ata-a parnoki asa-lendong balala yanglua ayur, aser tensa mapang apir takok angutsü mechi sentongtem yakta-yakta melenshia tapet mapa inyaker. Kasa meimchir shisatsü dang sürnung election mapang tasa asaba aser arogo nung tanela ren asoshi sentong yangluba jenjangji tetsüngda tulu lir.
Kechiba arogo nung aliba lenirtemibo aiben tanelar wadang asoshi tasatem kanga pungba dang shisateter? Arogotemibo kechiba tensa mapang den apet sentongtem yakta shisateta aser melenshia meinyakteter? Shidi süra, election mapang nung lenirtemi sentong asameyangba ama arogo nung lenirtem aser nüburtemi Tsüngremer wadang asoshi temolung agütsüa inyaknungbo arogo mission ya kanga takok angutsü. Ni temalen shisemba ama, election nung inyakba maparen aser sangrasangchi shisatsü ajak ya kasa nüburtem tekolok-shisatsü nungi dang adokba lir saka arogo wadang nungbo itemji aiben bushiteta mamshiteter mesüra memerangdanger. Asen nüburtem dak aketba sempet aser tetangshi shisatsü election maparen nung amshibatem arogo lenirtemia item sempettemji bushiteta Tsüngremer wadang asoshi amshitet nungbo koda Pa sentsüwangshi asoshi asütsü. Atangji, ya takoktsü lir.