State govt. ya kechi atema ?

Atangji, Naga nunger taginübajibo India kübok melii Naga nungertema Nagaland ta ser yimten nüchiso akaba linük ka kümteta linüa asü, saka India sepaitemi reshikangshi marem India kübok state ka kümer alitsü-ang lemtet, ibayongji tanü tashi Naga yimten tebilemtsü liaka, India telongjem kübok Nagaland state government tenteta yimsü asür. Ajisüaka, tang amai Nagaland nung state government-i inyaktsüba kecha meinyaki government nung alir yimsüsür aser tulurtemi sen dang agizüka chia amongba tensa tia angu dang, Nagaland state ya kechisütsüba aküm aser state government ya kechi atema ayu (?) ta temulung nung pelanüaka mepelateti bilemer. Lenmang yanglutsüba sen agi longbo kata memeyip saka senbo ajak agizüka agi, kibo tajung aika yanglu saka sentsübo ki dak malang atsüh, Nagaland nung industry ajak shibangdaktsü saka tasen lapoktsübo tebilema mebilem. Kohima nung anogo shia department ajak meeting amenba agi nübortemi tulurtem majurutetter saka meeting nung kechisa jembiar nübortem asoshi alijak nungbo kecha inyaka mangur. Tesem ka nung terenlok mapa tilaka inyaka ngura, ibajibo yimsüsür aser tulurtem meyong asütsü. Public asoshibo kecha maka. Iba ama tia ka nung anogo asem Tuli paper mill nung inyakertemi parnok nem taoba ita ter tashi ita sen magütsüba den külemi paper mill shia arudaktsütsü asoshi inyakba kecha manguba agi timtem aser tejashi marem National Highway 2 ajanga gari kata mesenzüdaktsüi nokdangogo. Atangji, Nagaland nung industry department lir saka industry maka küm paikaya aruba angudang, Nagaland nung industry lapokyonga aotsü asü mesüra industry department-ang shibangtsü ta bilemtsüsa khuret agi anener. Ashiko, iba khuretji maliba agi, Nagaland nung industry lapoktsü lenmang mesayutetter südi aser Tuli paper shia arudaktsütsü asoshia kecha balaka temulung agüja meinyaker südi. Taoba küm ana jakdang, Delhi nungi Heavy Industries minister aruagi 2016 küm nungibo Tuli paper mill nung paper menüngtsüsa lapoktsütsü ta nübortem dang nangzüker aoba bilemtetter. Aji oda, iba sülen Nagaland government-ia koba tashika Delhi tashi nung oagi paper mill atemaji jembia lir ta metetnütsüka. Taoba küm anasemka jakdang Tuli paper mill asentenshitsü atema India government-ibo sen crore 500 agütsüba angashiogo. Iba nung jagi sen crore 100 agizüker sen crore 40 Tuli paper mill atema amshirbo tanüngba sen crore 60 bo kongi aoar shingaia memetet samaba osanga angashiogo. Aji oda, sen crore 500-ji dang amshia paper mill asentenshitsü tenzük masü saka state government-ia ano sen talila meshia sentong tuluba kümer agütsüba ajanga, tanübo asenok yar-a majishi aser sotsüa meyongshi ta takoksa tia ka nung lir. Ashi, state government-i ajungshia sen crore 500 angudangji mapa tenzükdaktsü asübo, meperitsüsa aküm nunga mapa teinyakdak nunga sentongjibo yanglushir sen teimba meshitetla ta bilemer. Ajisüaka, tang tashi senbo teimba meshi, mapabo metenzük anen aser temulung agüja Delhi nung oa jembir mali ta akümbaji kanga tezüdangtsüka lir. Iba amai asütsübo Nagaland state maliang tajungba ta bilemer. Tangar kübok state ka ser alidanga, pei agitsü dang bilema yimkong asoshibo süngdonga kata wazüka meyutet alinung, asenok yimten nüchiso angu nungbo komaka asen limaji asenoki meima anepalutettsü ta temulung tipmedemi bilemer. Tang ama tsüngluruwa mapang tzümetsüng agi nisungtem timtemdaktsüba aser takoksa ajuruba menoktsü aser yaritsü atema India government-i sen crore meyirijang ana asem agütsür.Ibaji sen aika masü. Ajisüaka, Tuli paper mill shia arudaktsütsü atemabo sen crore meyirijang majung dang nüngdaker. Item ajakji asenoki süoki ia jembiba aser inyakba dak keta lir. Atangji, Tuli paper mill ya tanaben melapoktettsüka süra tanga industry lapoktsüsa state government-i telemtetba yakta agitsüla. Tang tangbo Nagaland government ya Raj Bhavan aser Civil Secretariat Kohima nung dang ali amai tanga nungbo government aliba tsüngsü mangur. Iba amai nübortem mezüngmeshi mesüi Nagaland government alibaji Tuli paper mill nungjia metetdaktsütsüla aser nübortem senzüba lenmang, mozü ki, tzü aser light aruba maparentem ajak nung nübortemi pei government taküm aliba metettsüla.